P, 4.12.2022

Sinijärv soovitab: raamat, ilma milleta eestiasjuga suhestuv inimene edasi elama ei peaks

Raamatuportaal
Sinijärv soovitab: raamat, ilma milleta eestiasjuga suhestuv inimene edasi elama ei peaks
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Jaan Kaplinski 1998. aastal. Ain Protsin
Jaan Kaplinski 1998. aastal. Ain Protsin Foto: Ain Protsin

Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugeda Jaan Kaplinski luulekogu «Valitud luuletused».

Ma alustaksin tutvustamist lõpust. Koostaja Märt Väljataga järelmärkustest. Tsiteerin: «Valik on tehtud rohkem kui tuhande Jaan Kaplinski avaldatud luuletuse seast» ning «Jaan Kaplinski kirjutas läbi seitsme aastakümne». Ei hakka ma emakeeleõpetajalikult nokkima, et kas Jaan Kaplinskeid oli tõesti enam kui tuhat ega aastakümnete läbimisviise eritlema. Ometi peaksid juba nood järellausungite avasõnad andma märku, et see siin on üks raamat, ilma milleta eestiasjuga suhestuv inimene edasi elama ei peaks.

Jaan Kaplinski, «Valitud luuletused».
Jaan Kaplinski, «Valitud luuletused». Foto: Raamat

Siin on koos niisugust ja naasugust luulet, kokkuvõttes kõiksugust. Ehk kõiksus. Kes alustab eestikeelse luule lugemist, ei tohiks teha hakatust konaruste ja komberdustega, mida armsal koma õnnetul kombel pakuvad Liiv ja Koidula. Kaplinski viib lugeja ühe pika hingetõmbega vanast koolist uude ilma. Ja natuke kaugemale. Viib argisuse poeetikasse. Viib filosoofiasse. Toob siia, kus luulesõber olla tahab.

Lapsena meeldisid Kaplinski tekstid mulle väga. Teismelisena mitte eriti. Siis avastasin, et lood ja laulud käivad sootuks ristioksa – mis näkkas enne, tundus igavana ja mis enne jampslik, kukkus paeluma. See raamat annab võimaluse katsetada üht- ja teistpidi. Lugude ja juttudega tuli juba vaielusi ja urisemisi – tunnistan, et Jaan oli üks kõige ägedamaid, vägevamaid ja sõbralikumaid inimesi üleüldse, kellega üheskoos vaieleda ja/või uriseda. Siiski, praegu, vastsest valimikust: nood, kes juba matsu jagavad, leiavad uuel kombel kokku sõlmit luulendustiku ning suure tõenäosusega naudivad kompositsiooni. Nood rõõmsad loomingulised ahnepäitsid, kes tausta ei tea, ent kel himu on – haugake punnsuutäis! Või lonksake. Siin on, siit saab.

Jaan Kaplinski, teadagi, on kirjutanud väga mitu väga head emakeelset poeesi. Märt Väljataga on monteerinud suurepärase valimiku. Kohustuslik kraam. Ning et Kaplinski oli ka päris tõsiseltvõetav koduastronoom (elusatest kirjanikest meenub ses žanris esmalt Jan Kaus), siis vaadakem enne raamatuisse vaatamist ikka ka taevasse. Tähtede keerus näeb üht pluss neljandat!

«kes ütleb et see polnud nii

on süüdlane ses loos»

Märksõnad
Tagasi üles