Mõjuka mõtleja kümme õppetundi pandeemiajärgsele maailmale

Fareed Zakaria. Foto: Shutterstock

Postimehe raamatu sarjas on ilmunud USA ajakirjaniku Fareed Zakaria teos «Kümme õppetundi pandeemiajärgsele maailmale», mille tõlkis eesti keelde Kaido Kangur.

2019. aastal valla pääsenud koroonaviirus levis kiiresti üle maailma, külvates oma teel paanikat, segadust ja surma ning sundides riike astuma erakorralisi samme. Kuidas suutis üks pisike viirus terve maailma põlvili suruda? Raamat heidab valgust sellele, mismoodi maailm niisugusesse olukorda jõudis, millised looduslikud, poliitilised ja ühiskondlikud tegurid sellele kaasa aitasid, mida on minevikus valesti tehtud ja mida meil sellest õppida on. Mineviku vaatlemise ja oleviku kriitilise hindamise kõrval tutvustab autor ka võimalikke tulevikusuundumusi.

Mõjukas mõtleja

Fareed Zakaria, «Kümme õppetundi pandeemiajärgsele maailmale». Foto: Raamat

Fareed Zakaria on India päritolu USA ajakirjanik, CNNi poliitikasaate «Fareed Zakaria GPS» juht ja tunnustatud välispoliitika-analüütik. Ajakiri Foreign Policy nimetas ta 2019. aastal viimase kümnendi kümne kõige mõjukama globaalse mõtleja hulka. Poliitilistelt vaadetelt määratleb ta ise end tsentristina, ent teda on kirjeldatud ka liberaali, konservatiivi, mõõduka ja radikaalse tsentristina. Zakaria on kirjutanud mitu menukaks saanud raamatut, nende seas «The Future of Freedom» ja «The Post-American World», milles ta käsitleb demokraatia olemust ja probleeme.

Viiruse vastu tuleb olla tark

Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere sõnul ei tundugi «Matrixi» filmi idee selle raamatu valguses nii kohutavalt eksootiline. «Peaaegu kogu maailma on täitnud üks liik. Teda jätkub kõigisse planeedi nurkadesse. Elus ja liikuv toitaineallikas. Mõne olendi jaoks valmis tehas, mida saab panna end paljundama. Kui ainult oskad õigest lukuaugust sisse pugeda. Esimene, kes sellega hakkama saab, võib vallutada maailma. Aga ta vajab selleks linnakeskkonda. Suurt, edukat, tormilist paika, tulvil inimesi ja energiat; nii sidusat populatsiooni kui võimalik,» selgitab teadlane.

«Viirus elab sünergiast, aga ka lõhub seda. Hirm tema ees on suurem lõhestaja kui viirus ise kunagi suudaks. Teda on lihtne vihata ja mugav rünnata, aga tõenäoliselt võimatu peatada. Üle jääb vaid üks: olla tark ja õppida neilt, kes näevad kaugemale. Sest tulevik on ikkagi meie endi teha.»