:format(webp)/nginx/o/2022/03/03/14404588t1h4b7a.jpg)
Avaliku arvamuse mõjutamine on praegu eriti terav probleem, mis puudutab meid kõiki. Infotulvas püütakse nii avalikult kui ka varjatult ja manipuleerides suunata meid mingeid ideid või käitumist omaks võtma. Et seda aegsasti märgata, propagandat ära tunda ja vajadusel sellele ka näpuga näidata, on kasulik asjalikku kirjandust lugeda. Siin on mõned raamatud, mis selgitavad propaganda olemust. Värskemad teosed on keskendunud just Kremli propagandale.
/nginx/o/2022/03/03/14404719t1hb030.png)
Jessikka Aro
Kirjastus Rahva Raamat
2020
Kommunikatsiooniekspert Raul Rebane selgitusel on Jessikka Aro üks Soome tuntumaid ajakirjanikke, Bonnieri preemia laureaat. Tema raamat Kremli infomõjutuse praktikast ja teooriast on Soomes bestseller. Pärast seda, kui ta oli paljastanud Peterburi trollivabriku tegevuse, muutus Jessika Aro ise Vene mõjutustegevuse ohvriks. Ta sai palju kannatada - nii eraelus kui ka ametialaselt - ning pidi vahepeal lausa Soomest lahkuma.
Võtted, mida tema vastu rakendati, on tüüpilised. Seetõttu on see tähtis ka meile.
Eesti lugejale on see raamat hästi arusaadav, sest autor on pärit samast kultuuriruumist, palju näiteid on meist ja meie ümbert. Ka Eesti on olnud sarnaste rünnakute objekt.
Neile, kes usuvad, et «kui pole näinud, siis ei usu», võib raamat mõjuda külma dušina. Fakti- ja detailirohkus veenab, et asi on palju hullem, kui tundub.
***
/nginx/o/2022/03/03/14404757t1hd0a4.jpg)
Marcel H. van Herpen
Sisekaitseakadeemia kirjastus
2017
«Putini propagandamasin» on autoril juba kolmas Putini Venemaad puudutav teos. Raamat käsitleb Venemaa infosõda, mis on üks Ukraina-vastase agressiooni uudne joon. Van Herpen näitab, et Kremli propagandapealetung on põhjalikult ettevalmistatud strateegia, mida on ellu viidud ja katsetatud viimasel kümnendil.
Autor vaatleb selle väljendusi, nagu lääne avaliku diplomaatia algatuste jäljendamist, lääne suhtekorraldusfirmade palkamist, liba-vabaühenduste loomist oma tegevuse kattevarjuks, lääne meediafirmade kokkuostmist, poliitiliste parteide finantseerimist, ülemaailmse televisioonivõrgu RT loomist, lisade avaldamist juhtivates lääne ajalehtedes, venekeelse elanikkonna ärakasutamist oma huvides, vene õigeusu kiriku ja niinimetatud traditsiooniliste väärtuste ärakasutamist oma propagandaks ning lääne lõhestamist.
Tegu on värske ja maailma mastaabis unikaalse raamatuga, millele võib ennustada oma valdkonnas klassikaliseks teoseks saamist. Autorist Marcel H. Van Herpen (snd 1945) on Ida-Euroopale ja Venemaale keskenduv julgeolekuekspert.
***
/nginx/o/2022/03/03/14404766t1hdc20.jpg)
Georgi Potšeptsov
Kirjastus: SE&JS
2015
Kõige vähem kaitstud koht lahinguväljal on sõduri aju – kõike muud saab soomusega kaitsta, aga mitte mõistust. Seda eriti 21. sajandil, kui füüsilised relvad on asendunud virtuaalrelvadega ning rahulikke elanikke ei ründa mitte ainult sõjalennukid, vaid ka näiteks teleseriaalid.
Me arvame, et oskame propagandat ära tunda, kuid tänapäeval kasutab see nii kavalaid võtteid, et keegi ei ole selle eest kaitstud.
«Propagandasõda 21. sajandil» lahkab teemat üksikasjalikult: milliseid mõjutusvahendeid kasutatakse, kuidas propaganda toimib, milline on vastupropaganda, keskendudes seejuures eelkõige Venemaa propagandale ja Ukraina õppetundidele.
Raul Rebase selgitusel on Georgi Potšeptsov oma infokonfliktide raamatutega kogu aeg ajast ees olnud. Teda lugedes saab täna aru, mis juhtub homme. Saab see, kes tahab ja usub.
***
/nginx/o/2022/03/03/14404769t1h8ad4.jpg)
Peter Pomerantsev
Tõlkinud Heija-Liis Ristikivi
Kirjastus Tänapäev
2019
Ajakirjanik ja meediauurija Peter Pomerantsev on keskendunud võimustruktuuride propagandasõnumite analüüsile. 2015. aastal esines ta ka Tallinnas Lennart Meri konverentsil, samal aastal ilmus eesti keeles tema raamat «Tõde ei ole olemas ja kõik on võimalik» ning ütles: «Lõputu narratiivide võitlus, tõdede tõestamine on just see, mida Kremli võimuladvik tahab, ning kui Lääs sellega kaasa läheb, on ta kaotanud.»
Nelikümmend aastat pärast seda, kui Peter Pomerantsevi teisitimõtlejatest vanemad KGB tagakiusamise eest NSVL-st emigreerusid, leiab Pomerantsev, et Kremlist on taas kujunemas suur (propaganda)jõud. Küsimused, mida autor esitab, viivad ta tagasi Venemaale, kuid vastused, mida ta sealt leiab, pole just sellised, nagu ta ootas.
***
/nginx/o/2022/03/03/14404774t1h217a.jpg)
Meelis Saueauk
Kirjastus SE&JS
2015
Aegade algusest peale on vallutajad seisnud silmitsi küsimusega, kuidas anastatud maad põliselt enda omaks teha. Teise maailmasõja ajal avaldas Nõukogude Liidu juht Jossif Stalin veendumust, et sõja käigus hõivatud maadel kehtestab hõivaja ka oma riigikorra. Sõjaline hõivamine oli vaid algus, millele pidi järgnema totaalne Nõukogude režiimi kehtestamine ehk sovetiseerimine.
See raamat käsitlebki Eesti näitel ja «kabinetisõja» vormis seda, kuidas toimus sovetiseerimine kahe põhilise kohaliku võimukeskuse – Nõukogude julgeolekuteenistuste ja Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP) suhete ja koostöö näitel. Lähema vaatluse alla tulevad Eesti taashõivamisel 1944. aastal nende organisatsioonide ette püstitatud ülesanded, julgeoleku «parteilise juhtimise» tarbeks ette nähtud mehhanismid ja nende tegelik toimimine ning koostöö erinevate Nõukogude režiimi «vaenlaste» kõrvaldamisel ja terroriseerimisel, EKP roll märtsiküüditamisel jne.
Autor Meelis Saueauk on jõudnud veendumusele, et vägivallaga läbi viidud sovetiseerimine ei täitnud pikemas perspektiivis oma eesmärke ja et vägivald ei ole rahvastevahelistes suhetes mitte lahendus, vaid probleemide kuhjumise allikas.
Vaatamata sellele, et raamatus on keskendutud sovetlikele institutsioonidele, on tegemist eelkõige raamatuga Eesti ajaloost, mis sisaldab rohkesti uut ja huvitavat teavet meie lähiajaloo ühe traagilisema perioodi mõistmiseks.
***
/nginx/o/2022/03/03/14404780t1he261.jpg)
Linnar Priimägi
Kirjastus EKSA
2015
«Propagandasõda. Teooria ja praktika» ei ole mitte kompilatiivne juturaamat, vaid mõttetööd nõudev ning aine omandamist eeldav õpik, mille algupärase kontseptsiooni ja struktuuri töötas autor välja osana «Propaganda tehnikate» loengukursusest Tallinna Ülikoolis.
Teoreetilised määratlused on varustatud seletavate tsitaatidega esmaallikatest, mis uudselt näitlikustavad ja suunavad sügavamalt analüüsima propagandasõja ajaloolist ja tänapäeva praktikat. Propagandasõda, mille tunnistajaks on Priimägi olnud ka seda raamatut kirjutades, keskendub kahe märksõna ümber: Eestis «Edgar Savisaar» ja maailmas «Vladimir Putin». Need kaks epitsentrit on määranud ka kõnekaimate näidete valiku. Poliitiline ajakirjandus on selle teooriaõpiku näitematerjal, mitte žanr.
***
/nginx/o/2022/03/03/14404784t1ha9c7.jpg)
Philip M. Taylor
Tõlkinud Raili Puskar
Sari «Riigikaitse Raamatukogu»
Kirjastus Hea Lugu
2011
Philip M. Taylori (1954–2010) raamatu ilmumine oli omal ajal sensatsioon ja teos muutus kohe valdkonna lauaraamatuks, nüüd juba klassikaks. See oli pikka aega ainuke propaganda ajalugu vanaajast kaasajani käsitlev teos, mille põhjal sai huviline luua ettekujutuse sellest, mis on propaganda.
Raul Rebase sõnul käsitleb raamat propaganda vahendeid. Mitte seda, kas toode (nagu sõda või religioon) on vajalik või mitte, kas see on õige või vale, õiglane või ebaõiglane. Uuritakse vaid vahendeid, mille abil toodet – edukalt või edutult – turustatakse. Raamat annab lugejale teadmisi, kuidas propaganda on arenenud, kuidas seda ära tunda ja milliseid eesmärke võib see eneses peita.
***
/nginx/o/2022/03/03/14404789t1hdcea.jpg)
Garth S. Jowett, Victoria O’Donnell
Tõlkinud Peedu Haaslava
Kirjastus Tänapäev
2011
Raamat «Propagandast ja mõjustamisest. Uusi ja klassikalisi käsitlusi» koondab kõige olulisemaid propaganda- ja mõjustamisalaseid kirjutisi nii minevikust kui ka tänapäevast.
Mõlemat valdkonda vaadeldakse nii teoorias kui ka praktikas ning ilmestatakse nii möödanikus kui ka meie kaasajal aset leidnud sündmustega. Vaatluse all on ka massikommunikatsiooni, retoorika, propaganda ja mõjustamise omavahelised suhted.
:format(webp)/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)