Kirjandusmuuseum tähistab Eesti Kirjameeste Seltsi 150. aastapäeva

Foto: Eesti Kirjandusmuuseum

9. märtsil toimub Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti Kirjameeste Seltsi 150. aastapäeva tähistamine.

Eesti Kirjameeste Seltsi asutamiskoosolek peeti 25. veebruaril Viljandis Schwalbe võõrastemaja ruumides, selts ise tegutses aga Tartus. Aastatel 1872-1894 tegutsenud seltsi olulisuse kohta sõnas Tartu Ülikooli eesti kirjanduse rahvusprofessor Arne Merilai: «Eesti Kirjameeste Seltsile kuulus keskne osa rahvusliku kultuuri arendamises ärkamisajal. Selts oli sündiva kultuurrahva tähtis haridusasutus: teaduse, kirjanduse ja kunstide edendaja, koolmeistrite õpetaja ning koolide õppevara looja, viljakas kirjastaja, toimekas rahvaluule ja vanavara koguja, emakeele arendaja ning ajaloo tutvustaja. See oli jõudsalt kasvava eestluse akadeemia, mis ennustas ette iseseisvust ja demokraatlikku omariiklust.»

Seltsi presidendid olid Jakob Hurt, Carl Robert Jakobson, Mihkel Veske, Hugo Treffner, Karl August Hermann ja Johann Köler.

Eesti Kirjameeste Seltsile pühendatud päev algab küünalde süütamisega seltsi presidentide haudadel. Kell 11 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi saalis konverents, kus kõnelevad Krista Aru, Arne Merilai, Janet Laidla, Jaanika Palm, Katre Kikas ning Tiit Hennoste. Päeva keskel esitleb Eesti Pank aastapäeva puhul ringlusesse jõudvat erikujundusega 2-eurost münti, millel on kujutatud raamatut Jakob Hurdalt pärineva lausega «Kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult».

Päeva lõpetab Eesti Kirjandusmuuseumi materjalide põhjal koostatud näitus, mis annab ülevaate seltsi kujunemisest ja tegevustest. Eksponeeritakse originaaldokumente seltsi kogust ja seltsiga seotud isikute arhiividest. Kõnekad on materjalid, mis peegeldavad seltsi argipäeva, näiteks korjanduse korraldamist seltsile maja ostmiseks, näitusemüüke ja esimese naisliikme vastuvõtmist. Välja pannakse fotod, käsikirjad ning trükised. Näitus jääb avatuks 31. maini.