Ilmus Toimetiste uus number, mis keskendub linnaloomade ajaloole

Kaanepildil: Tallinna Linnamuuseumi kunstikogu, tundmatu autor: „Tallinna vaade Kopli rannast“ C. Fr.Chr. Buddeuse järgi, 19. sajand. Foto: Tallinna linnamuuseum

Neljapäeval, 10. märtsil esitletakse Tallinna Linnamuuseumi toimetiste järjekordset numbrit. Esitlus toimub Kiek in de Köki kindlustustemuuseumi näitusel «Linnaloom. Lehm, lutikas ja lohe Tallinna ajaloos». Toimetised on sedakorda tervenisti pühendatud näitusega esile kerkinud teemavaldkonnale.

Toimetiste teine number on ajendatud Kiek in de Köki kindlustustemuuseumis 2021. aastal avatud näitusest «Linnaloom. Lehm, lutikas ja lohe Tallinna ajaloos». Näitus on seni kõige ülevaatlikum sissevaade linnaloomade rolli ja tähtsusesse Eesti ajaloos. Seetõttu otsustati pühendada muuseumi artiklikogumik seekord tervenisti samale teemaderingile, artiklid avavad erinevaid külgi looma ja inimese ajaloolisest kooseksisteerimisest linnaruumis. Kogumiku 11 artiklit jagunevad kolme teemagruppi, milleks on arheoloogia, ajalugu ja visuaalkultuur. Peamiselt keskendutakse Tallinna materjalidele.

Linnaloomastiku luuleiud ehk nn arheofauna võimaldab kindlaks teha, mis loomi ja kui palju linnas on peetud, kes linnas on elutsenud, ning teha oletusi nende väljanägemise ja vanuse kohta. Tallinna kesk- ja varauusaegseid luuleide analüüsitakse Lembi Lõugase ja Liina Maldre artiklis. Artikkel Tartu keskaegsetest luuleidudest (Arvi Haak, Eve Rannamäe, Freydis Ehrlich) annab võimaluse ka mõlema linna keskaegse ainese võrdluseks. Luuleidude määramise ning uusaegse hügieeni teemadest räägivad kogumikus Heidi Luige, Kalmer Mäeorg ja Liina Maldre. Tallinna Linnamuuseumi arheoloogiliste linnumotiividega klaasileidude dateerimisest kirjutab Monika Reppo.

Mitmed kogumiku artiklid toetuvad Tallinna Linnaarhiivi rikkalikule arhiivimaterjalile, eriti tänuväärne materjal on linlaste pärandiloendid. Triin Kröönström analüüsib varaloenditele toetudes linlase majapidamises 17. sajandil koduloomade pidamist. Keda, kui palju ja mis oludes peeti linnamõisates, räägib Inna Põltsam-Jürjo. Karusnahk on ammustest aegadest olnud luksuskaup ja prestiiži näitaja. Mis sorti karusnahkadega kaunistas end varauusaegne linlane ja kuidas see seostus tolleaegsete luksusmäärustega, räägib Astrid Wendel-Hanseni artikkel. Saame ka teada, mis laadi eksootilisi materjale võis leida 17. sajandi linlase kodus (Pia Ehasalu).

Kogumikus tuleb juttu ka loomamotiividest keskaegsetel portaalidel (Risto Paju), Valdemar II legendi seostest 16.–19. sajandi eripäraste hirvejalgpokaalide ja Tallinna rae verdüüridega (Kerttu Palginõmm) ning Tallinna Jaani seegi maalide ikonograafiast (Merike Kurisoo).

Kogumiku koostas ja toimetas Pia Ehasalu, kujundas ja küljendas Anne Järvpõld. Kogumiku väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital.