Sinijärv soovitab tüviteksti, mida iga eestlane peaks lugema

Friedrich Reinhold Kreutzwald. Foto: Koidula muuseum

Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugeda Friedrich Reinhold Kreutzwaldi «Eesti rahva ennemuistseid jutte».

Esiteks: väga hea, et Kreutzwald nood asjad omal ajal kirja pani.

Teiseks: väga hea, et neid vahel uuesti välja antakse.

Kolmandaks: nad vääriksid põhjalikku eessõna, järelsõna ja kommentaariumi otse raamatu enese sees.

Friedrich Reinhold Kreutzwald, «Eesti rahva ennemuistsed jutud». Foto: Raamat

Mina teen siin lihtsa soovituse ega pretendeeri enamale. Minu põlvkond luges kogu eestikeelse jampsi või viisakamalt öeldes kirjavara niikuinii läbi. Teda oli ju vähe. Ajju läksid nii Kreutzwald kui «Kolmevalitsus» kui «Deniska jutud», vahet polnud. Maailm tuli koju läbi raamatute. Täna tuleb maailm koju ja ajju mitmel-setmel moel. Mitte et see halb oleks. Enamasti hea. Palju parem kui malmist mänguasjade, halli taeva ja lehkavate autobusside ajastul. Kõik on paremaks läinud. Raamatute puhul hakkab isegi köitekvaliteet sajandivahetuse madalseisust tasakesi kõrgemale ronima. Arenguruumi mõistagi jagub.

Üheksateistkümnendal sajandil kirja pandud tekstid tunduvad parema kirjavaraga harjunule muidugi totakavõitu, eesti keeles eriti, sest neid pole saanud hiljem etemaiks tõlkida. Kes viitsiks ja peakski Tolstoid lugema? Praegu? Kamoon. Dickensit peaaegu võib. Dostojevskil on omad fännid, aga tema oli ju imetabane kirjeldaja eeskätt, kel puudus oskus lugu kokku kirjutada; läbikukkunud põnevikuproovijaks ta jäigi, saavutellen tahtmatult mõned muud aegadeülesed kvaliteedid. Kogemata tuli eeposekirjanik Kreutzwaldil välja ka seesinane ennemuistsete juttude kogumik, mis soomlaste toel trükivalgust nägi. Tasub lugemist kas või uuema kirjanduse allhoovuste tajumise nimel. Rein Veidemann ütleks siinkohal: tüvitekst.