Psühholoog Toivo Niiberg selgitab, mis on tegelikult õnne saladus

Toivo Niiberg, psühholoog ja kirjanik. Foto: Arvo Meeks

Psühholoog, õpetaja ja nõustaja Toivo Niiberg kirjutab uues raamatus «Ela ja küsi! 500 elulist küsimust», et lahked inimesed on õnnelikumad.

Psühholoogiateadlased analüüsisid enam kui 400 uurimust, mis olid lahanud südamliku ja abivalmi käitumise ning õnnelikkuse seoseid. 21 uurimuse käigus testitigi, et heatahtlikkus viib suurema rahulolutundeni. Teadlased tulid järeldusele, et lahke käitumine ei muuda küll otseselt meie elu, kuid võib aidata seda õigemasse suunda juhtida. Lahkus pere ja sõprade vastu võib õnnelikkusele avaldada suuremat mõju. 

Positiivsus tagab suurema hingerahu

Niiberg selgitab, et positiivsus on elu edasiviiv jõud − me vajame meelerahu, vabanemist murest. Ainuüksi ettekujutus mingist meeldivast sündmusest vabastab õnnetunde hormooni dopamiini, väidab Oxfordi ülikooli teaduslik töötaja Michael Argyle.

Selleks tuleb meil mõista, et on asju, mida me ei saa muuta. Nende asjade pärast muretsemine on lihtsalt oma energia raiskamine – ja tervise rikkumine. Veelgi enam – see röövib meilt aja ja võime tegelda nende asjadega, mida me saame muuta.

Niiberg tõdeb, et mõni asi võib jääda tõepoolest tegemata, kuid see pole veel maailma lõpp. Meelerahu ei võta ära mõni tegemata või lõpetamata töö, vaid raisatud aeg. Muretsemine on asjatu, kasutu ja isegi väga kahjulik. Kogu su muretsemine ei muuda minevikku, sest see on läinud. Muretsemine ei aita sind olevikus, sest see teeb sind ainult õnnetumaks, nõrgemaks ja ebaproduktiivsemaks.

Toivo Niiberg, «Ela ja küsi! 500 elulist küsimust». Foto: Karen Härms

Muretsemisest abi ei ole

Ta nendib, et meelerahu leida ei ole kiires elus alati kerge. See nõuab pingutust. Muretsemise juures on eriti kohutav see, et see teeb meid jõuetuks. Sageli röövib see tahtejõu hoopiski. Võib kaduda isegi elutahe – ja me teame, kui kohutavad tagajärjed sellel võivad olla. Igal juhul muretsemine pigem lühendab kui pikendab inimese eluiga.

Kas sina suudad rahulikuks jääda? Sa muretsed sellepärast, et võid haigestuda. Kas see hoiab haiguse ära? Vastupidi, muretsemine nõrgestab immuunsüsteemi, muutes haigestumise veelgi tõenäolisemaks.

Sa muretsed sellepärast, et võid kaotada töö. Kas see aitab sul töökohta säilitada? Vastupidi, sa oled närviline ja sinu töövõime langeb ning sinu asemele võidakse tõesti hakata otsima kedagi teist.

Sa muretsed sellepärast, et kehakaal on pisut suurenenud. Kas see vähendab kehakaalu? Vastupidi, paljusid inimesi paneb muretsemine rohkem sööma.

Niiberg paneb südamele, et kui palju me ka ei muretseks, ei suuda me ikkagi kontrollida oma elu, kaitsta end täielikult õnnetuste ja haiguste eest.