Tiit Trofimov mantraõhtust: kogu see asi tundus väga koomiline, aga surusin piinlikkustunde maha

Tiit Trofimov. Foto: Nele Suurna

Enesearengu teejuht ja raamatu «Lõpp on algus» autor Tiit Trofimov on jaganud oma raamatus väga ausat lugu sellest, kuidas ta kaotas 2009. aasta kriisis kõik – kodu, autod, perekonna. Kuid ta on sellele kogemusele tänulik, sest pärast seda algas tema täiesti teistsugune elu.

«Kui ma poleks tookord kõigest ilma jäänud, poleks ma tõenäoliselt kunagi oma sisemaailmaga tegelema hakanud, poleks oma mugavast elust välja astunud ega katsetanud enda peal erakordselt võimsaid praktikaid ja tervendamisvõtteid, mis muutsid mu elu, poleks tutvunud põnevate ja huvitavate inimestega, kes mind mehe ja inimesena tohutult arendasid ja mu maailmapilti avardasid. Olen tänulik selle eest, et olen elus, endaga paremas kontaktis kui kunagi varem ja saan oma kogemusi ja teadlikkust paljude inimestega jagada,» põhjendab ta. Trofimov korraldab 9. aprillil Kadaka konverentsikeskuses suurseminari «Lõpp on algus», kust on võimalus võtta kaasa endaga suurel hulgal uusi väärt teadmisi, mõtteid, harjumusi ja tõsta igapäevaelu kvaliteeti.

Esimesed sammud enesearenguteekonnal

Trofimov meenutab, et kui oli kriisis ilma jäänud kõigest, kutsus teda üks tuttav mantraõhtutele om’i laulma, kuna talle endale oli see hästi mõjunud. «Johhaidii, no kuhu ma nüüd sattunud olen, mõtlesin esimesel korral, kui inimesed põrandal istudes omm-omm-omm kordama hakkasid. Kogu see asi tundus väga koomiline, aga surusin piinlikkustunde maha ja alustasin koos teistega laulmist. Ma ei karda uusi olukordi ja isegi kui vahel on hirmus tundmatusse astuda, saab väikse poisi uudishimu suure mehe hirmust alati võitu,» meenutab ta.

Pärast kolmandat mantraõhtut jalutasid nad sõbraga koos läbi vanalinna tagasi ja hakkasid mõlemad laginal naerma. Trofimov tõdeb, et polnud pärast kriisi kordagi sellist rõõmu ja kergust tundnud, midagi oli närvisüsteemis muutunud. See tunne oli vabastav ja hea.

Ta lisab, et pärast esimesi kokkupuuteid vaimse maailma ja enesearenguga pole ta kordagi tagasi vaadanud. Ta on 11 aasta jooksul vastu võtnud kõik, mis elul talle pakkuda on olnud – on järele proovinud väga palju erinevaid praktikaid, võtnud osa lugematutest kursustest ja seminaridest, reisinud mööda maailma spirituaalseid paiku ja kohtunud uskumatult ägedate inimestega. Ta tõdeb, et paljud tehnikad ei ole tema peal toiminud, aga samas paljud on. Igaühele oma, nagu öeldakse.

Esmalt peaks tegelema oma keha, mitte vaimuga

Trofimov on palju näinud, et kui inimesed hakkavad endaga tegelema, võtavad nad kõigepealt ette oma vaimu. Aga tema kogemuste põhjal tuleks kõigepealt tegeleda kehaga. Kui sa seda rahustad ja avad, hakkab ka meel rahunema. Ja kui meel rahuneb, teeb seda ka süda. Alles seejärel koged oma hinge sügavust.

Ta selgitab, et erinevat liiki emotsioone ja traumasid hoitakse kinni erinevates kehaosades, mõnesse koguneb neid rohkem, teise vähem. Väga palju on neid kõhu-, reie-, puusa- ja tuharapiirkonnas. Mõnikord on kinni jäänud emotsioonidest vabanemiseks vaja terapeutide abi, aga palju saab ka ise ära teha. See võib olla päris ebameeldiv kogemus, mis võib ajada isegi nutma, naerma ja röökima, aga rahu, mis pärast saabub, on iga viimast kui pisarat väärt.

Trofimov sõnab, et kehas olev emotsioonide koorem tekitab pidevalt ärevust ega lase elust täiel rinnal rõõmu tunda.

Mida siis ärevuse vähendamiseks võiks teha?

Trofimov sõnab, et iga inimese lugu on erinev, iga inimese seisund on erinev. Sellepärast ei saa ka öelda, et astu üks samm ja kõik saab korda. Enesearengu teel tuleb astuda palju väikseid samme ja liikuda vaikselt peamise eesmärgi, sisemise rahu poole.

Siiski soovitab ta midagi, mida saab oma seisundi parendamiseks kohe teha – selleks on keha lõdvestamine. Hakka oma pinges keha lõdvestama, nii paraneb jõudsate sammudega su elukvaliteet ja ärevust jääb vähemaks.

Tunneta, kus su kehas pinge on ja lase end lõdvaks. Suure tõenäosusega lõdvestasid õlgu, kaela või kõhulihaseid. Ehk oli sul isegi kulm kortsus.

Kirjuta märkmepaberile väike lõdvestumise meeldetuletus ja kinnita see arvutiekraani või vannitoapeegli külge. Vaikselt hakkad märkama, et hoiad ennast pidevalt pinges, väga harva, kui tunned ennast meeldetuletust lugedes täiesti vabalt. Muutuse esimene samm on märkamine. Edasi saad ennast järjest rohkem ka pingeolukordades või ärev olles teadlikult lõdvestada.