Kriisidest läbi tulemiseks on Dalí sukeldunud inimpsühholoogia teooriasse ja saadud teadmised kohe ka praktikasse pannud. «Enda sisse vaatamine, mustrite avastamine ja nende teadlik muutmine, vastutuse võtmine ja oma elu teadlik loomine on olnud minu reaalsuse lahutamatuks osaks juba enam kui kümme aastat.»
Võtmetegevusteks on praktika ja järjepidevus
Positiivseid muutusi käivitaks võtmeks isikliku arengu teekonnal peab ta omandatud teadmiste praktiseerimist. «Mis tahes õpetus, metoodika, harjutus, teadmine või oskus saab sind aidata ainult siis, kui sa seda kasutad. Sa võid lugeda sadu raamatuid, kuulata videoid ja osaleda järjest kursustel, aga kui sa saadud teadmisi ei rakenda, siis on need nagu tolmu koguvad raamatud riiulil, mida on küll tore vaadata ja millega mõnus uhkustada, aga nad ei täida oma algupärast eesmärki – muuta su elu paremaks.»
Sama oluliseks peab Dalí ka järjepidevust ning edasi liikumist samm sammu haaval. «On loomulik, et suured asjad ei sünni ja harjumused ei muutu üleöö. Ka kõige pikem teekond algab esimese sammu tegemisest ja kulgeb samamoodi ka edasi, ikka üks samm korraga,» ütleb ta oma kogemustele tuginedes. Dalí leiab, et nagu inimkeha on suur rutiinide armastaja, kes tahab magama minna ja ärgata, süüa ja liikuda ideaalis iga päev samal ajal, siis sama on meie harjumustega – me armastame tegelikult rutiini ja korrapärasust. «Ükshaaval ja järjepidevalt uusi asju lisades ja ebavajalikku eemaldades saamegi oma maailma just sellise rutiini, mis teeb meid õnnelikuks.»