Ilmus legendaarse metsavenna Alfred Käärmanni ellujäämisõpetuse kolmas trükk

Metsavend Alfred Käärmann. Foto: Ove Maidla

«Et ellu jääda, tuleb õppida nägema, kuulma, mõtlema ja võitlema elu eest,» teadis metsavend Alfred Käärmann.

Kirjastuselt SE&JS ilmus 5. aprillil legendaarse metsavenna Alfred Käärmanni (1922–2010) «Metsavenna käsiraamatu» kolmas trükk, esimene oli 1999. aastal, teine aastal 2010. Miks otsustas Kirjastus SE&JS just nüüd raamatu taas välja anda? «Selle raamatu väärtus on mineviku aus esiletoomine, aatelisus ja jätkuva vastupanuvaimu vajaduse rõhutamine,» kirjutas Enn Tarto varasema väljaande eessõnas. «Alfred Käärmanni «Metsavenna käsiraamatus» sisalduv teave on vajalik riigikaitsjatele, kaitseliitlastele, õpilastele, kõigile.»

Alfred Käärmann on kirjutanud mitu raamatut, kuid nende hulgas üks armastatumaid on just «Metsavenna käsiraamat». Ta ellujäämisõpetus sisaldab lihtsat elutarkust, kuidas toime tulla ekstreemsetes olukordades, jääda alati iseendaks ja truuks Eestile. Ta õpetab käsitsema relvi ja ehitama kodu metsas, kui agressor ründab kodumaad. Raamatust loeme, kuidas ja milliseid toiduaineid on mõistlik varuda. Käärmanni kunagisi metsavenna kogemusi võib väga tarvis olla ajal, mil soe toit, joogivesi ja katus pea kohal tähendavad elu, õnne ja rahu.

Alfred Käärmann, «Metsavenna käsiraamat». Foto: Raamat

Tema teadis, et «Surmavaenlane tuleb idast ja ta on olnud sama tuhat aastat.» Ta kirjutas sellest juba üheksakümnendatel aastatel. Käärmann teadis isiklikust kogemusest, et väikerahvana peavad eestlased kõikidel aegadel säilitama tahte ja oskuse kaitsta ennast agressorist Surmavaenlase vastu. Ta võitles Teise maailmasõja rinnetel relvaga käes Eesti eest ja jätkas võitlust KGB operatiivvägede vastu metsavennana aastatel 1944–1952. Südi vastupanu punasele terrorile oli Käärmanni loomuses. Ta teadis, et priius ei ole iseenesestmõistetav nähtus. Käes olid juba 2000. aastad, rahuaastad, kuid Alfred Käärmann rääkis metsavendade kokkusaamisel Lätis ikka selsamal teemal: ärge unustage, et Surmavaenlane tuleb idast. Kuid sedakorda pidas ta oma kõne neljas keeles, mida ta valdas: eesti, läti, vene ja saksa.

Putini ja ta kagebiitidest seltsimeeste poolt algatatud sõda Ukrainas on inimsusevastane kuritegu, kus ilmneb Venemaa agressorile omane salakaval ja valelik propaganda ning julm terror. Kui täna on Surmavaenlase eesmärk ukraina rahva hävitamine, siis ka Balti riikide suunas kõlavad idast aina kõvemad ähvardused.

Ukrainlased võitlevad erakordse vaprusega mitte üksnes enda maa ja rahva, vaid meie kõigi vabaduse eest. Ukraina kaitseväe vaprus lahingutes ja kogu rahva vankumatu üksmeel – sellest tunneme ära ukrainlase, tänase Euroopa tõelise kangelase. Ja kangelased, nagu on teada, ükskord võidavad niikuinii.

«Metsavenna käsiraamatu» järelsõnas kirjutab ajaloolane Martin Andreller: «Käärmanni juhiseid tuleb vaadata oma ajastu kontekstis, mida tänasesse üle kanda ei ole võimalik ega ka otstarbekas. Ometi jääb läbivalt kõlama mõte, millest juhinduda ja mida edasi kanda; idee, mis on jäänud ajas universaalseks ning on meid rahvuse ja riigina ka kõige raskematest aegadest läbi kandnud. Iga metsavenna viimane mõte ja sõna olgu järgmine:

Vaba Eesti eest surmani!»