Tartu Linnaajaloo Muuseumide aastaraamat uurib moodsat elu saja aasta taguses Eestis

«Kohustus olla moodne» Foto: Tartu Linnajaloo Muuseumid

Tartu Linnaajaloo Muuseumide värskelt trükist tulnud aastaraamat (nr 23) «Kohustus olla moodne» uurib moderniseerumist ja moodsat elu saja aasta taguses Eestis, eeskätt Tartus.

Nii kogumiku pealkiri kui selles käsitletud teemad pärinevad linnamuuseumi 2020/2021. aasta hooaja näituselt «Kohustus olla moodne. Kuidas eestlasest linlane sai», näitusega kaasnenud ulatuslikust publikuprogrammist ja samale teemale pühendatud linnaajaloopäevalt «Moodne kodu».

Rubriigis Studia saab lugeda kuut teemakohast uurimusartiklit. Avaartiklis «Terava sulega. Naisküsimus 1920.–1930. aastate ajakirjanduslikes väitlustes» tõdeb Anu Kannike (Eesti Rahva Muuseum), et hoolimata naisliikumise juhtide innukast tegevusest jäi naisarvamusliidrite mõju Eesti avalikus elus suhteliselt väikeseks. Radikaalset naisõiguslust Eestis Kannikese sõnul ei tekkinudki, sest ka kõige teravama sulega naisliikumistegelased jäid lojaalseks rahvusriigile ja püüdsid seda reformide kaudu naistele sobivamaks kujundada.

Riho Paramonov süveneb artiklis «Kas Tartu oli modernne linn? Linna transpordi areng 20. sajandi esimesel poolel» modernsuse mõistesse ja vaatleb lähemalt transpordiliikide arengut Tartus võrreldes teiste Eesti linnadega.

Anneli Banner (Eesti Vabaõhumuuseum) vaatleb artiklis «Moodsa kodu eluaed. 1920.–1930. aastate koduaiad Tartu näitel» muutusi Tartu iluaianduse arengus 20. sajandi algupoolel.

Ülevaate Tartu mööbliajaloost teeb Karin Paulus (Eesti Kunstiakadeemia) artiklis «Tartu moodi moodne mööbel». Ta tutvustab 1920.−1930. aastate mööblidisaini suundumusi ja teeb ülevaate kesksetest Tartu mööblitootjatest.

Tartlaste muusikakuulamise eelistusi avab artiklis «Elav muusika, grammofon ja raadio tartlaste olmes 1920.–1930. aastatel» Ants Siim. Madle Uibo (mõlemad Tartu Linnajaloo Muuseumidest) artiklist «Koduse võimlemise populariseerimine Eestis 1920.–1930. aastatel» saame teada, et tollal täitis kodune võimlemine välimuse eest hoolitsemisel üha suuremat rolli. Meeste kehaharjutustega sarnane võimlemine ning korsetist vabanemine oli tugevalt seotud ühiskonna moderniseerumise ja naiste emantsipatsiooniga.

Oskar Lutsu majamuuseumi kuraator Meeli Väljaotsa artikkel «Naine tema kõrval. Mälestusi kirjanik Oskar Lutsu abikaasast Valentina Lutsust» rubriigis Museologia on pühendatud kirjaniku abikaasale Valentina Lutsule. Rubriigis Annales saab lugeda muuseumi tegevusest aastatel 2019 ja 2020 (Eevi Kärdla, Marge Rennit) ning sama perioodi arheoloogiakogu tulmest (Arvi Haak, Elis Tiidu).

Aastaraamatu esitlus toimub 21. aprillil kell 16 Tartu linnamuuseumis (Narva mnt 23). Lisaks aastaraamatu tutvustusele räägib kirjandusteadlane Janika Kronberg ettekandes «Kodustatud raamat» raamatutest tartlaste kodudes kahe maailmasõja vahelisel perioodil.