Sinijärv soovitab raamatut Eesti mehest, kelle valitud eriala jättis ta tihti suurte nimede varju
18. aprill 2022, 17:05
/nginx/o/2020/05/19/13109222t1hba18.jpg)
Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab raamatut «Betoonist võlutud. Ehitusinsener August Komendant», mille koostas Carl-Dag Lige.
«Betoonist võlutud» üllatas mind heas mõttes. Eks ma natuke peljanud, et kas ma ikka viitsin ühe – olgugi tuntud ja eesti soost – ehitusinseneri elukäigu kohta väga pikalt ja süvitsi lugeda. Aga ei. Või, õigemini, jaa. Raamat on otsast otsani hästi komponeeritud, liigendatud ning eeskätt kirja pandud. Olgu tegemist Essee, intervjuu või ülevaateartikliga, tühja juttu pole trükki lastud ning hästi põnev on lugeda isegi täiesti võõrastel teemadel. Eks see üks hea raamatu pointe ju ole – teha tundmatud teemad tuttavamaks.
Mulle endale meeldib muidugi kangesti, et teosel on lausa kaks eessõna ja lisaks veel sissejuhatus. Väljajuhatust pole, ent sellena toimivad elulugu, mahukas pildimaterjal, valitud tööde loetelu, register ja hulk muud huvitavat. Ja eeskätt muidugi põhimõte ise – kirjutada Eesti inimeste jaoks avaralt lahti üks kaasmaalane, kelle valitud eriala jättis ta tihtigi suurte nimede, olgu arhitektide või tellijate varju, ent kelle panus kümnetesse ja kümnetesse tähelepanuväärsetesse ehitistesse üle maailma oli enam kui poole sajandi kestnud loometöö vältel alati otsustava tähtsusega.
Ka intervjuud nii peakangelase enda, tema arhitektidest kolleegide kui pereliikmetega on tehtud professionaalselt ja korraliku ettevalmistusega – kujuneb pilt, mis igas mõttes kaaluka teose sisulist ettevõtmist igati õigustab. Betoonarhitektuuri ammuse austajana tunnen, et olen saanud raamatu, mis mu ilmapilti tõepoolest avardada suutis. Kiitus ja au!
Kui natuke tahta kriitiliseks minna, siis kaunis köide kippus juba esimesel sirvimisel sõna otseses mõttes liimist lahti minema. Võib-olla on siin tegemist delikaatse viitega, et iga kunstiteose taga peab olema lisaks kunstnikule ka oma Komendant, kes kannab hoolt, et lennukas mõte ka tegelikus maailmas toimiks ja püsiks, olgu siis tegemist hiigelhoonega või trükisega. Füüsiline objekt vajab ajas kestma jäämiseks insenerikätt. Rohkem insenere!