PILDID ⟩ Jaak Juske selgitab uues raamatus lastele Ukraina ajalugu ja Venemaa agressiooni

Ajaloolane Jaak Juske jätkab oma värskes raamatus «Ukraina – palju kannatanud vapper maa» Venemaa ja tema naabrite keeruliste suhete selgitamist lastele. Juske laste ajalooraamatute sarjas «Isa põnevad unejutud ajaloost» ilmunud raamatu eellugu ulatub aastasse 2014, mil Venemaa okupeeris Krimmi.

«Olin toona ajalooõpetaja ja nägin, kuidas vabas Eestis sündinud noortel tekkis hirm, tekkis väga palju küsimusi. Nii kirjutasin lastele raamatu «Salapärase Venemaa lugu» ajaloost ja Eesti suhetest oma suure idanaabriga,» räägib Juske. «Nüüd, kaheksa aastat hiljem, kui Putin alustas Ukraina vastu suurt vallutussõda, hakkasid mulle kirjutama ajalooõpetajad ja küsima, kuidas seletada õpilastele Kiievi ja Moskva keerulisi suhteid, kuidas seletada sõda lastele. Nii võtsin ette Ukraina raamatu kirjutamise, et selgitada lastele arusaadavalt Ukraina rahva ja riigi lugu, aga tuua välja ka tänase sõja põhjused.»

 

Kui paljude väikeste lugejate jaoks tähendab Ukraina üht vapralt sõda pidavat maad, siis sellel suurel maal ja rahval on rääkida tegelikult väga palju erinevaid, põnevaid ja värvikaid lugusid alates aastatest, kui seal seiklesid varjaagid ja mongolid, kuni ajani, mil kogu maa juubeldas Eurovisioni võidu üle. Kaugete aastate ja tuhandete kilomeetrite kaugusele jäävad sündmused muudavad elavaks Ed Labetski illustratsioonid.

 

Ka toob Juske raamatus välja ajaloosündmused, mis Ukrainat ja Eestit teineteisele lähemale on toonud – neid on üllatavalt palju ilmselt ka täiskasvanud lugeja jaoks.

 

Kindlasti on kõik kuulnud hirmsaid ja samas natuke põnevaid lugusid Tšornobõli tuumakatastroofist ja sellest, kuidas seda ka Eestist likvideerimas ning plahvatuse tõttu kodust ilma jäänud ukrainlaste uut kodulinna ja maju ehitamas käidi. Ehk on üheskoos kaardi pealt isegi üles otsitud Tallinna nime kandev kvartal Slavutõtši linnas. Vahest kuuldud ka Eesti küladest tänaseks okupeeritud Krimmis. Aga ühine lugu on palju pikem, selgub raamatust.

 

«Ukraina ja Eesti ajaloo esimene seos on Kiievi-Vene suurvürst Jaroslav Tark, kes peaaegu tuhat aastat tagasi, 1030. aastal vallutas Tartus Toomemäel olnud eestlaste linnuse,» avaldab Juske. Vallutatud kantsi nimeks pani suurvürst oma ristinime Juri järgi Jurjev – see oli esimene kord, kui mõnda Eesti asulat mõnes vanas kroonikas mainitud on.

 

«Kui tulla uuemasse aega, siis Ukraina kuulutas oma vaba riigi välja samal ajal kui Eesti ehk siis 1918. aastal. Kui meie suutsime end Vabadussõjas punaarmee vastu kaitsta, siis iseseisva Ukraina riigi vallutas toonane Nõukogude Venemaa lõplikult 1921. aastaks,» lisab autor.

 

Raamat «Ukraina - palju kannatanud vapper maa» on müügil e-raamatuna kõikides suuremates raamatute veebipoodides ning ilmub mais ka paberraamatuna, mida juba saab ette tellida.