Sinijärv soovitab raamatut: pole küll kerge lugeda, aga on pingutust väärt

Raamatuportaal
Copy
Mängufilm «Soo».
Mängufilm «Soo». Foto: Robert Lang

Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugemiseks Oskar Lutsu juttu «Soo».

Räme. Sajanditagust eestikeelt ei ole teps mitte kerge ega mõnus lugeda, ehk küll Oskar Luts tos vallas ometi üks hea ja armas kirjutaja oli. Lutsu päästab otsene kõne, millesse saab sisse elada ja mis aitab üle tost arhailisusest ja kolmanda pöörde jaburusest. Tammsaaret näiteks päästis ja päästab vaid staatus…

Oskar Luts, «Soo».
Oskar Luts, «Soo». Foto: Raamat

Hea, et Lutsu linandamine on järjepidevat joont võtmas. Kes seda «Sood» nii väga mäletakski muidu, ehk küll objektiivselt üks Oskari kõige kirjanduskvaliteetsem tükk. Film rokib täiega ja laseb vanamoelisel tekstil vast nooremoeliseks mõttehõllanduseks kasvada. Jah, «Kevade» tahaks korralikku filmiversiooni päris kino päris vahenditega saada, seal on sisu veel küll, mida näidata. Vaadake, kui hästi läks kinosaalides «Tõel ja õigusel»! Vaieldamatult parim film, mida säherdusest algmaterjalist üldse võimalik toota. Nii hea film. Et loodetavasti ei tule minusuguste lastel ega lastelastel raamatust unenägusid näha, on ju linand, ja hea selline.

Lause raamatu kohta: raudselt kõige ilusam ja tugevam «Soo» väljaanne läbi aegade. Viimasest ilmumisest saabki vist seitsekümmend aastat. Jah, see ei ole lugu noile, kes tahavad näha teismelist Tootsi lollusi tegemas. See on lugu tumedama tundmise tajujatele. Ja ometi vägagi Luts.

Vanade raamatute filmideks tagumine on ainuõige rada. Muidu nad lihtsalt ei haagi ega kleebi enam. Vastutusrikas töö ja kõigi kirjanike ühisrõõmu eeldav. Loodan, et säherdune kerkib ja tärkab ja toeb. Vaadake või toda, mis apteeker Melchiori ümber kinokeerus käimas on! Siin see, et hea autor on elus ja tegelik, saab lugusid pildisse soveldada – mis väga hea! Surnud on suht vakka (Tammsaare ja Luts näiteks), nendega mängides tuleb pieteeditunne taskust välja võtta ja nähtavale kohale asetada. Elus autor mängib ise kaasa. Indrek Hargla on lahe säga ning usun, et keerab Melchiori maailmale kinolinal veel mitu vinti peale. Elmo Nüganeni ja hulga hääde ootamatute näitlejate lahke abiga. Oleks palund küll. Ootan pikikõrvu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles