JÄRJEJUTT ⟩ Peter Mayle selgitab, millises olukorras teevad prantslased tervituseks koguni neli põsemusi

Linda Pärn
, raamatuportaali toimetaja
Copy
Briti kirjanik Peter Mayle 1997. aastal New Yorgis.
Briti kirjanik Peter Mayle 1997. aastal New Yorgis. Foto: Wyatt Counts/Scanpix

Kuku Raadio järjejutuminutid viivad meid sel nädalal Provence'i, mis on olnud paljude Peter Mayle'i romaanide peategelaseks. Raamatust «Minu 25 aastat Provence'is» loeb katkendeid Rando Tammik.

Peter Mayle, «Minu 25 aastat Provence'is».
Peter Mayle, «Minu 25 aastat Provence'is». Foto: Raamat

1980. aastate lõpus kolis inglise ärimees Peter Mayle koos abikaasa Jenniega jäädavalt Prantsusmaale, vanasse talumajja Provence’is. Selles, oma viimaseks jäänud teoses meenutab ta temale omase soojuse ja huumoriga seal veedetud veerandsajandit: konarlik algus, keeleõpingud ja bürokraatia; Provence’i külaelu ja kohalikud oma võluvate veidrustega; naljakad turistid; imeline loodus ja põnev ajalugu; turupäevad, veini-, toidu- ja kohvikukultuur. Lisaks kirjeldab Mayle oma lemmikkülasid ja -festivale, meeldejäävaimaid restorane ja eineid, vaatab tagasi peenele vastuvõtule Élysée palees ja meenutab, kuidas filmiti tema romaanil põhinevat staaridest kubisevat menufilmi «Hea aasta» ning arutleb, mis on veerandsaja aasta jooksul muutunud ja mis samaks jäänud.

Peter Mayle (1939–2018) sai kuulsaks maalilist Provence’i kirjeldavate romaanide ja reisikirjadega. Neist tuntuim, humoorikas ja võluv «Aasta Provence’is» on üks läbi aegade menukamaid reisiraamatuid mitte ainult Inglismaal, vaid kogu maailmas. See pälvis 1989. aastal Suurbritannia parima reisiraamatu tiitli. Aastal 2002 sai Mayle prantsuse kultuuri tutvustamise eest Auleegioni ordu rüütliks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles