/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/04/25/14507093t1h9ed0.jpg)
«Postimehe raamatu» sarjas on ilmunud Francis Fukuyama «Identiteet. Väärikuse nõudmine ja kibestumise poliitika», mille tõlkis eesti keelde Erkki Bahovski.
Francis Fukuyama vastab küsimustele, kes me oleme, kuhu kuulume ja mis meist saab
Raamatus «Identiteet» kõneleb Francis Fukuyama identiteedipoliitikast, mis iseloomustab 21. sajandi algust. Maailma vana poliitiline jaotus, mis põhines inimeste majanduslikul heaolul, on järjest enam asendumas küsimusega: kes ma olen?
On oluline teada, et identiteedipoliitika alused pärinevad juba antiikfilosoofiast, lisanduvad uusaja mõtlejad. Seega on 21. sajandi poliitilisel loogikal kindlad juured, mida mõistmata ei suuda me mõista ka seda, mis tänapäeva maailmas toimub. «Identiteet» annabki võtme 21. sajandi poliitika mõistmiseks ja vastab küsimustele, mida oleme endalt ehk juba küsinud, kuid millele pole veel vastust leidnud.
/nginx/o/2022/04/25/14507103t1h236d.jpg)
«Kes me oleme, kuhu kuulume ja mis meist saab, on inimeseks olemise põhiküsimused. Francis Fukuyama esseistika ja sotsiaalteaduste puutekohast sündinud raamat on kui tänapäeva «lühhike öppetus» identiteedist kui üldse kõige poliitilisemast probleemist,» ütleb poliitikateadlane Maria Mälksoo. «Identiteet asetab moodsad pained nagu liberalismi kriis, rahvuspopulism ja radikaalne islamism laiemale Euroopa mõtte- ja kultuuriloo taustale. Inimväärikus vajab tunnustust ning inimhinge mõistmine paremat teooriat, on ladusa ja ülevaatliku teose põhiiva. Lugeja saab suure pildi ette ning küllaga mõtteainet.»
Autorist
Francis Fukuyama on Ameerika Ühendriikide politoloog, Stanfordi ülikooli Freeman Spogli rahvusvaheliste uuringute instituudi vanemteadur ning Mosbacheri demokraatliku ja õigusriigi keskuse direktor. Maailmakuulsuse saavutas ta 1989. aastal ajakirjas The National Interest ilmunud artikliga «Ajaloo lõpp» ja eriti 1992. aastal raamatuga «Ajaloo lõpp ja viimne inimene» (eesti keeles 2002), mis räägib liberaalse demokraatia ainuvõimalikkusest.
Maailmavaatelt on Fukuyama neokonservatiiv. Oma teostes on ta käsitlenud riikide ülesehitust, omavahelisi suhteid ja identiteeti. 2001. aastal käis Fukuyama ka Eestis ja osales toonase Hansapanga kevadkonverentsil.