Miks lapsed kogevad stressi ja kuidas seda leevendada

Foto: Shutterstock

Praktilises raamatus «Rahulikud lapsed» õpetab Lorraine E. Murray, kuidas viia lastega läbi mõnusaid ja rahulikke meditatsioone. Ta paneb südamele, et mõnikord ei saa täiskasvanud arugi, et ka lapsed kogevad stressi.

«Võib-olla mäletad sina oma lapsepõlve justkui läbi roosa udu; kõik oleks nagu olnud lihtsam. Tänapäeva maailmas pommitatakse lapsi jõuliste turunduskampaaniatega, mis õhutavad neid kiiresti suureks saama või ihaldama kaupu, mida nad sugugi ei vaja; või mängima üleliia palju arvutimänge, mis võivad reaalsustaju kõvasti moonutada,» toob ta välja.

Lapsed tajuvad stressi

Siis on veel kooliga seotud surve – eksamid ja eakaaslased. Lisaks tunnevad ja tajuvad lapsed oma vanemate (või neid ümbritsevate täiskasvanute) stressi ja õpivad täiskasvanutelt, kuidas stressiga edukalt (või edutult) toime tulla.

Lorraine E. Murray, «Rahulikud lapsed». Foto: Raamat

«Sulle võib näida, et laps ei ole sinu stressist teadlik ega mõista sõnu, mida kasutad sõpradele oma muredest rääkides, ent laps saab aru sinu hääletoonist ja tajub koormat, mis täiskasvanut vaevab. Laste elus on väljakutseid, millega silmitsi seista, ja lisaks sellele tunnetavad nad ka vanemate stressi,» tõdeb Murray. Ta toob välja, mis võib lapse jaoks näida või olla tajutud ohuna.

Lapsed ja noorukid tajuvad ohuna seda, kui nad:

• kuulevad oma vanemaid tülitsemas;

• lähevad sõpradega tülli;

• on kiusatavad;

• ei saa hakkama õppetükkidega;

• kuulevad täiskasvanutelt rahamuredest;

• jälgivad uudiseid;

• ei oma hetkel kõige popimaid mänguasju, rõivaid või tehnikavidinaid;

• ei suuda magada;

• kardavad pimedust;

• tunnevad armukadedust õe või venna vastu;

• on mahajäetud – hirm, et ema või isaga võib midagi juhtuda;

• näevad vanemaid alko- või narkouimas;

• on ilma mängukaaslasteta.

Täiskasvanutega võrreldes puuduvad lastel oskused oma stressi ära tunda ja sellega hakkama saada ning seda ületada.

Murray selgitab, et sageli pole lastel oma tunnete väljendamiseks vajalikku sõnavara või võimalust.

«Olen kindel, et kui me ei paku lastele eluks vajalikke tööriistu, mis aitaksid neil oma muremõtteid tuvastada, väljendada ja n-ö seedida, siis on järgmise põlvkonna hulgas hoopis rohkem vihaseid ja masendunud inimesi. Meditatsiooni ja teadveloleku abil teadvustavad lapsed endale oma tundeid ja tulevad nendega toime, vabastades emotsioone nii, et need ei hakka kuhjuma ega kujune läbi elu kestvaks «halvaks tujuks»,» selgitab ta meditatsiooni olulisust.