Üks päris eriskummaline raamat, milles on nii ulmet kui ajalugu

Raavo Raadik, Andri Arula, «Walem». Foto: Raamat

Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugeda Raavo Raadiku ja Andri Arula uut teost «Walem».

Kohtusin kogemata päris eriskummalise raamatuga. Ja üsna muhe kohtumine oli. Autoritel näikse tulnuvat pähe mõte kirjutada üks põnev lugu, mis toimuks korraga minevikus ja tulevikus, Pärnu kandis ja ülejäänud maailmas. Mõeldud-tehtud. Teise ilmasõja aeg paneb Eesti meesinimestel ikka silmad särama ja sada aastat tost sõjast hilisem tulevik ei tundu tänase lugeja vaatepunktist samuti mitte kujuteldamatult kauge. Nii et ultraulmet ega erilist alternatiivajalugu siit otsida ei maksa, ehk küll kummastki vallast elemente leidub.

Esmasel sirvimisel pidasin asjakest noorteraamatuks, sest suurteraamatutes on illustratsioone haruharva leida. Pluss veel ohtrad joonealused seletused küllaltki elementaarsetele asjadele. Tegelikult mulle joonealused meeldivad, paha on komme laduda selgitused eraldi jaotisena kuhugi raamatu lõppu, kust nende otsimine pidevalt lugemiselamust segab. Noorteraamat «Walem» muidugi pole, pigem ikkagi ajaloosugemetega ulmekas. Natuke kobav kohati, ent üldiselt hea hoo ja selge tegemisrõõmuga valmistet. Mõneski mõttes tundus praeguses kodumaises kirjanduspildis päris hää ja omapärasena endale koha leidvat.

Minek on loogiline ja uimaseks ei vaju tekst kunagi, kuigi tiba sõbralikku toimetajakätt läinuks vaja, siin-seal on imelikke näpukaid näha. See selleks, mulle tundus see tegelikult üsna visuaalse ja filmiliku loona, madinad on ekraanil ikka ägedamad, väga vähe on kirjanikke, kes madinaid nõnda kirjanduseks muundavad, et tüütuks ei lähe. Ka jääb siin piisavalt potentsiaalikaid otsi õhku, et hea tahtmise korral leida siit algmaterjali teleseriaali jaoks.

Ühesõnaga, soovi korral võiks «Walemi» juures kritiseerida nii mõndagi, aga mul selline soov puudub. Mõnus vahelugemine oli ja tehtagu veel, küll kirjutamise käigus koguneb kogemus. Algupärast omamaist põnevikku pole kunagi küllalt ja hea on, et katsetajaid juurde tuleb.