Digiriiulile võib jõuda üha rohkem unustatud lugemishitte

Foto: Shutterstock

Igal aastal digiteerib enam kui 3,5 miljonit teavikut omav rahvusraamatukogu DIGARiss tuhandeid vanu unustatud raamatuid, mille hulgast võib leida nii avastamata kui taasavastamist väärivaid pärle. Tänavu on plaanis digiteerida kokku 1 miljon lehekülge.

«Eesti rahvusbibliograafiasse (ERB) on registreeritud teavikuid alates 15. sajandist. Kõik teosed on kas eestikeelsed või eestlaste ja Eestiga seotud ning järgemööda jõuavad need digiteerimisse,» kõneles digiteerimiskeskuse juhataja Signe Tõnisson.

Kui märtsi lõpu seisuga oli Eesti rahvusbibliograafiasse registreeritud raamatute kirjeid 295 830, siis autoriõiguste alt on nendest vabanenud 48 387 teost, millest digiteeritud on suhteliselt väike osa. Kuid digiteeritud materjalide hulgast leiab näiteks 1936. aastal välja antud lasteraamatu «Hiina saladus», mis on müügil veel ka täna mitmes e-ostukeskkonnas keskmise raamatu hinna eest.

Valik huvitavaid või humoorikaid vanema aja tekste ja visuaale inimeste elust ning mõtlemisest asub RaRa veebis väljavõttena. Sealt leiab näidendeid, luuletusi, käsiraamatuid, üleskutseid, jutustusi, õppematerjale vms. Näiteks saab aimu, millist inglise muinasjuttu räägiti lastele aastal 1913.

Aastal 2022 on rahvusraamatukogu eesmärgiks seatud 1 miljoni lehekülje digiteerimine, millest autoriõiguste alt vabanenud teosed moodustavad vaid ühe väikse osa. Digiteerida on plaanis Eestis alates 1984. aastast ilmunud päevalehti, Eesti postkaarte, eksliibriseid, nõukogude perioodi raamatuid, pisitrükiseid jt rahvusbibliograafiasse kantud teavikuid.
EODOPEN projektis osalemine võimaldab digiteerida autoriõiguste alt vabanenud raamatuid inimeste soovide alusel.

Kokku on rahvusraamatukogus digiteeritud üle 5 miljoni lehekülje, mis on ligikaudu 22 % digiteeritavast materjalist.