7 Monique’i luuletust sõja ja rahu teemal: aitäh, et oled maailmale rahu tooja, mitte sõja looja

Monique. Foto: Karen Härms

Soov rahu järele on meis kõigis ja eriti aktuaalne on see sõja ajal, mis on läinud  kõigile hinge läinud ning põhjustanud palju valu. Samas kaasneb sellega palju lootust ja ühtehoidmist, mida on näha selles, kuidas inimesed ulatavad abikäe neile, kes seda praegu kõige enam vajavad. Soov, et meie ümber valitseks rahu, on luuletaja Monique’i inspireerinud juba ammu ja nii on ta pannud oma tunded paberile. Need kuus luuletust sõja ja rahu teemal lähevad iseäranis hinge praegusel ajal, kui me nii väga vajame oma ellu rahu.

Meelerahu nimel

Meelerahu nimel, palun sind

palun – jäta rahule hing

palun lõpeta sõda

leiaks ühegi tõelise sõbra

Meelerahu nimel, palun sind

palun – pisarad silmis

palun ava inimese süda

et elaks edasi, mis päriselt püha

Meelerahu nimel, palun sind

palun – põlvili maas

palun armastust uut

et ärkaks inimene suur

Meelerahu nimel, palun sind

palun – lihtsalt palun

Jumal, aita leppida ära

et avaneks taevalik süda

Vapper mees sammub sirgel teel

Vapper mees sammub sirgel teel

ta külg on kui kalju, ta süda on soe

Vapper mees annab emale au

ta lapsel on naeratus näol

Vapper mees kannab daami kätel

ta muret ei kurda ja rahu loob

Vapper mees astub sõtta kui vaja

kuid ise ta sõda ei loo

Vapper mees seisab lõvina teel

ei seedi ta kurjuse keelt

Vapper mees tunneb mõistuse häält

kõik piirid ta eemaldab teelt

Vapper mees lubab naerda kui vaja

kuid laitust ta suult ei kaja

Vapper mees istub vagusi majas

tegude eest aplausi ei vaja

Vapper mees muudab maailma raja

ta sõnadel lõpmatu kaja

Mis siis, kui sellest ei olegi midagi

Mis siis, kui keegi ei kuule, ei näe

Mis siis, kui uks kinni sul nina eest läe'b

Mis siis, kui saatan on sõbra silmiski

Mis siis, kui ingleid enam ei olegi

Mis siis, kui häbis üksi sa seisadki

Mis siis, kui võõra valeks on sinu tõdegi

Mis siis, kui vennast saab vihane vaenlane

Mis siis, kui valu sinust saab võitugi

Mis siis, kui mõistus südame vägisi murrabki

Mis siis, kui sellest ei juhtugi mitte midagi

Mis siis, kui süda silmi ei vajagi

Mis siis, kui käiks ustest läbi hoopiski

Mis siis, kui sõber sul sõber polnudki

Mis siis, kui ingel ise oledki

Mis siis, kui häbi maailmas polegi

Mis siis, kui võõras hävineb valega

Mis siis, kui vennaks on vabadus valida

Mis siis, kui kunagi üksi sa polegi

Kirik käigu kaasas südames

Mul meeldib mõte kanda kaasas südames

mu omaenda kirikut

mismoodi suudab keegi kanda vimma

viha, vastumeelsust, kurbust ka

kui südames on paik

mis õnnis, hea ja truu

kuis saad sa võõrast jumalat

lasta peale suruda

kuis võimalik on pühakojas

mitte tahta parimat

ei panda kirikusse vangi kedagi

see vangistus on vaid su enda südames

kui kirikuks on kallis kauge särav hoone

kuid südames on tühi koht

siis pole valmis veel su pühauks

Rahu looja

Unusta vaen ja unusta viha …

Olgu südames armastuse iha …

Las minna muu – jäägu praegune hetk …

Paku janusele alati vett …

Ava kodu ja südameuksed …

Vaata silma, kuula südametukseid …

Poeta pisar või isegi kaks …

Liigu edasi – las minna, mis läks …

Ainus võti on armu ilu …

Headuse tee on sinu ja minu …

Elusuurus olgu alati hinges …

Jumalikkuses edasi mingem …

Looja, palun kingi rahu

Palun ava meie kõigi süda

palun aita lõpetada sõda

palun isale õpetada valvet

palun emale õpetada palvet

palun aita headust mõista

palun aita lahti lasta soovist võita

palun anna võimule armastust

palun õpetada sallivust

palun kaitse väikest last

palu vanaemal kinni hoida tast

palun aita olla hea

palun rahu nimel parandada vead

palun vaata meie venna järgi

palun valva meie õekese jälgi

palun kirikule hingehoidu

palun kerjusele sooja toidu

palun sõdurile südamesse suurust

palun sõpradele hingesuurust

palun äärmustele – mõista juttu

palun üksteist mõista ruttu

palun lõpetada vägivald

palun aita unustada halb

palun anna meile inglitiivad

palun näita teid, mis taeva viivad

Maailm vajab armastust!

Sa ise arvad tundvat end

kui miski sinu see on raske veel

ei tea, mis paitab sinu meelt

ei ole vaja sulle enam teda nüüd

nii vaidled oma südames

et iseennast vajad vaid

ei miskit muud, mis täidaks sind

see pettus on, ei suuda näha muud

sa matad end sel pimeduse teel

sa tegelikult tead, et sina-tema-meie koos

see miski maagiat maailma loob

ja miski täiuslikum pole

kui teie koos, kes taeva kiired ühte loob

ja unelmate suurust loob

see miski kõigest suurem on

see muudab päeva päikeseks

see miski muudab kõike nüüd

see suudab kõik, rohkem veel

ja maailm maagiliseks saab

sel nimeks armastus ja miski seda eal ei muuta saa

sest miski kindlam pole eal

kui see, et maailm vajab ainult üht

ta vajab sinu armastust

ta vajab minu armastus

ta lihtsalt vajab ARMASTUST!