NUTISÕLTUVUS ⟩ 12 soovitust psühholoogilt: mida teha, kui laps ei suuda ilma jonnimiseta telefoni käest panna?

Foto: Shutterstock

Selles osas, kas ülemäärane mobiiltelefonide kasutamine mõjutab kuidagi meie tervist, pole teadlased veel üksmeelele jõudnud, kirjutab psühholoog ja pereterapeut Toivo Niiberg oma nõuanderaamatus «Ela ja küsi! 500 elulist küsimust». «Leidub nii uuringuid, mis kinnitavad mobiilikasutajate kõrgenenud vähiriski, kui ka töid, mis mobiilikasutuse ja vähiohu vahelist seost ei kinnita.» Küll aga on uurimustest selgunud, et telefoni kasutamine enne magamaminekut häirib unetsüklit ega lase ajul korralikult välja puhata. Teine oht, mis ka ühiskonnas üha enam kõlapinda leiab, on nutiseadme kasutamisest sõltuvusse jäämine, mida võib eriti märgata laste ja noorte seas.

Toivo Niiberg, «Ela ja küsi! 500 elulist küsimust». Foto: Karen Härms

«Varane kokkupuude nutiseadmetega teeb lapsed osavaks nutiseadmete kasutajaks, kuid tekitab puudujääke selles, milles inimlapsed eriti osavaks saama peaksid: teiste inimeste mõistmises ja keele arengus. Need mõlemad vajavad suhtlemist ja vahetut kokkupuudet teiste inimestega,» selgitab Niiberg, miks on vaja nutiseadme kasutamist hoolega jälgida.

Mõistagi tekitab rangete piirangute seadmine trotsi ja vastuseisu. Kuidas suunata targalt ja empaatiliselt last nutiseadmest eemale, tagasi päriselu juurde? Niiberg toob oma raamatus välja 12 nõuannet, tuginedes Hasartmängunõustamise keskuse ja Jaan Aru tööle.

• Vanemate ja pereliikmete üksmeel. Oluline on see, et mõlemad vanemad (aga ka koos elavad vanavanemad, sugulased, vanemad õed, vennad) võtaksid olukorda tõsiselt ja oleksid ühel meelel, mida ja kuidas arvutikasutamise juures muuta.

• Näita, et sa hoolid. Lapsed tõlgendavad sageli ükskõik millist küsimust tema käitumise kohta kriitika või süüdistusena. Ära ütle, et ta teeb valesti. Ütle, et sa ei süüdista ega kritiseeri, vaid et oled mures mõningate muutuste pärast, mida oled märganud (nt väsimus, hinnete halvenemine, hobidest loobumine, vähenenud ajaveetmine sõpradega vms).

• Pange kirja tegevused, mida nutiseadmes tehakse, ja nendeks kuluv ajahulk. Motiveeri last oma tegevuste kohta arvutis/telefonis nädala või paari jooksul märkmeid tegema, pärast analüüsige infot koos.

• Sea mõistlikud (realistlikud) reeglid. Proovige koos reeglid ja piirid luua. Anna ka lapsele võimalus oma arvamust avaldada. Jälgi kooskõlastatud reeglite täitmist. Siinjuures pole oluline mitte kontroll, vaid lapse suunamine ka muude vaba aja tegevuste juurde.

• Pane arvuti nähtavasse kohta. Vajadusel too lapse arvuti ära tema magamistoast ja aseta see rohkem läbikäidavasse ruumi.

• Anna lapsele nutiseade nii hilises eas kui võimalik. Nutiseadme abil on küll lihtne last hoida tegevuses, aga väikese lapse aju vajab sisendit oma vanematelt.

• Ära kunagi luba last voodisse nutiseadmega. Uni on aeg, mil ajus tehakse hooldustöid ja korrastatakse teadmisi, seega on uni hädavajalik nii lapse kui ka meie kõigi ajule.

• Toeta last teiste/uute tegevuste leidmisel ja sooritamisel. Piirates lapse nutiseadmes veedetavat aega, tuleb vabadeks tundideks leida uusi tegevusi, mis talle meeldivad ja positiivseid elamusi pakuvad. Asendades kohustusliku nutivaba aja kohustuste või lapse jaoks ebahuvitavate tegevustega, ei võimalda see tal unustada positiivseid elamusi, mida ta sai arvutitegevuse kaudu.

• Toeta, kuid ära õigusta. Sageli võib piirangute seadmisele järgneda agressiivne reaktsioon, vihapurse või jonn. Lase esimesel tormil vaibuda, kuid jää endale kindlaks. Kinnita talle, et mõistad tema tundeid, ja too välja kasud, mida ta saab, kui sinuga koostööd teeb. Ole lapsele toeks.

• Hari ennast. Tea, millega su laps nutiseadmes olles tegeleb. Kui laps näeb, et oled teadlik ja huvitatud tema tegevusest, on sul kergem argumenteerida ja mõistlikke reegleid välja pakkuda.

• Reeglid kehtivad kõikidele pereliikmetele. Kui lapsele on kehtestatud nutiseadme piirangud, kuid sa ise või keegi teine perest on samal ajal telefonis/arvutis, siis varem või hiljem tunneb laps, et talle tehakse ülekohut. Pigem näita eeskujuga, et arvutit kasutatakse vajadusel ning seejärel tehakse muid tegevusi.

• Vajadusel küsi abi. Kui laps siiski ei suuda oma arvutimängimist piirata, probleemid jätkuvad ning omavahelised suhted muutuvad halvaks, on mõistlik paluda abi nt kooli- või lastepsühholoogilt või pereterapeudilt.