Eesti aiakujundajad: pahatihti ei taha inimesed leppida looduse mängureeglitega, vaid üritavad neist üle olla

Maastikuarhitekt Ülle Grišakov.
Maastikuarhitekt Ülle Grišakov. Foto: Kodu&Aed

Raamat «Aiakujundus ja maastikuarhitektuur. 30 aastat koostöökogemust loodusega» annab ühe Eesti esimese aia- ja maastikukujunduse firma Kivisilla OÜ tegemiste kaudu ülevaate, milline on olnud siinne aiakunst viimase 30 aasta jooksul. Raamatu autorid on Ülle Grišakov ja Tiina Tammet, pildistas Tiit Koha.

Raamatusse kogutud lood dokumenteerivad aedade loomise protsessi, tuues välja õppetunde, mida tuleks silmas pidada iga koduaia juures, et saavutada tugev maastikuarhitektuurne ja loodusega kooskõlas olev tulemus. Intervjuudes aiaomanikega tuleb esile maastikuarhitekti oluline roll koha eripära ja kasutajate vajadustega kooskõlas olevate maastikulahenduste loomisel.

Raamat on maastikuarhitekt Ülle Grišakovi ja Kivisilla OÜ viimase 30 aasta aialoomingut kajastav autoriteos. Kaasautor, maastikuarhitektuuri ajaloolane Tiina Tammet vaatleb aiakujunduse üldiste trendide muutusi ning viib lugeja fotograaf Tiit Koha piltide abil jalutuskäigule Ülle kujundatud omanäolistesse Eesti eraaedadesse.

Loe raamatust katkendit!

***

Paiga iseloom – genius loci

Kas olete tajunud, et igal kohal on oma hing, mitmete jõu joonte kombinatsioon? Seda ei oska sageli sõnadesse pannagi. See võib peituda kivides, vanades puudes või pikas vaates horisondi taha.

Ülle Grišakov, Tiina Tammet, «Aiakujundus ja maastikuarhitektuur».
Ülle Grišakov, Tiina Tammet, «Aiakujundus ja maastikuarhitektuur». Foto: Raamat

Loodusmaastik väärib hoidmist. Krunti ümbritsev maastik on parim spikker aia kujundamiseks ja ideede saamiseks – tark omanik asub loodusega kahekõnet pidama. Tänapäeval on paljud maastikud kultuurmaastikud, loodud inimkäte poolt juba sadu aastaid tagasi. Näiteks võib tuua Lahemaa ja Muhumaa rannakülad, endised mõisasüdamed, samuti miljööväärtuslikud piirkonnad linnades. Sellistel kohtadel on väga tugev identiteet. Kui satute krunti ostma väljakujunenud miljööga piirkonda, tuleks kindlasti arvestada nende reeglitega, mis seal kehtivad, olgu need siis kirjutatud või kirjutamata.

Vana aia planeerimine nõuab rahulikku järelemõtlemist, sest kõike uut tuleb vanaga siduda nii, et meeleolu säiliks. Vana aia meeleolu on sündinud pikkade aastate jooksul, kuid selle võib hävitada mõne päevaga. Vana aia väärtus seisneb vanades suurtes puudes ja traditsioonilistes taimedes, mis on õuedel kasvanud juba aastakümneid. Eriti hoolega tuleks kaaluda vanade puude maharaiumist. Alati tuleb mõelda sellele, et uus puu on sama suur alles järgmise sugupõlve ajal. Puud annavad turvatunde ja on olnud vanas talus tervete sugupõlvede elu tunnistajad.

Pahatihti ei taha aga inimesed leppida looduse mängureeglitega, vaid üritavad neist üle olla. Keegi ei suuda olla suurem looja kui loodus ise ja seepärast pole mõtet hakata teda liiga jõuliselt ümber kujundama. Loodus on aednikust alati tugevam.

Intensiivselt haritavatelt põllumajandusmaastikelt, teemaastikelt ja uuselamurajoonidelt on sageli röövitud nende isikupära. Paljud kinnisvaraarenduspiirkonnad on sisuliselt rikutud loodusmaastikud, kus ehitustegevuse ja raietega tekitatakse ökoloogiliselt mittetoimiv maastik, kus pole hea olla ei inimestel ega paljudel muudel elusolenditel. Selliste maastike kujundamine ökoloogiliselt ja esteetiliselt toimivaks nõuab hiljem krundiomanikelt suurt pühendumist ning kulutusi nii rajamiseks kui ka hoolduseks.

Õnnestunud aia loomise eeldus on leida idee ja omapära, mis eristab teda teistest aedadest, ja siis seda kujundusega rõhutada. Idee on seda kandvam, mida rohkem ta tõstab esile seda, millega loodus on krunti õnnistanud.

Olemasolevad looduslikud tingimused seavad kujundusele piire, aga samas panevad aluse just sellese paika hästi sobiva aia rajamisele.

Hästi kujundatud istutused on üks viis, kuidas aiale isikupära lisada. Taimed, mis on valitud pinnasetüübist lähtuvalt, kannavad lõpptulemusena ka koha vaimu. Kui me näiteks mändide alla tahame istutada liike, mis ei talu kehva ja kuiva pinnast, ei kasva nad seal hästi. Seal end hästi tundvad taimed aga paistavad kodused ja loomulikud ning tagavad ka kujunduse õnnestumise.

Ära ihalda seda, mida sul ei ole, ja tunne rõõmu maastikust, mille väärtust sa võib-olla ei ole veel osanud hinnata!

Tagasi üles