Aiakujunduse lugu: imekauni lõunamaise miljööga aia rajamine võttis 7 aastat

Linda Pärn
, raamatuportaali toimetaja
Copy
Foto raamatust.
Foto raamatust. Foto: Tiit Koha

Raamat «Aiakujundus ja maastikuarhitektuur. 30 aastat koostöökogemust loodusega» annab ühe Eesti esimese aia- ja maastikukujunduse firma Kivisilla OÜ tegemiste kaudu ülevaate, milline on olnud siinne aiakunst viimase 30 aasta jooksul. Loe raamatust peatükki, kus autorid Ülle Grišakov ja Tiina Tammet kirjeldavad Vihterpalus asuva aia kujunemislugu.

Lilleaas koduaias

Vihterpalu

Eesti looderanniku serval, Vihterpalu jõe suudmes asuvasse aeda astudes tekib tunne, otsekui oleks sisenenud mingisse teise aega, kohta ja ruumi. Ei, kõik on ikka siinsamas, Eestimaal ja 21. sajandi kolmanda aastakümne alguses, ent aed on hoopis teistsugune, kui siinmail oleme harjunud nägema. Kogu miljöö on lõunamaisem ja vabam.

Ülle Grišakov, Tiina Tammet, «Aiakujundus ja maastikuarhitektuur».
Ülle Grišakov, Tiina Tammet, «Aiakujundus ja maastikuarhitektuur». Foto: Raamat

Palju välismaal viibinud omanikul oli selge visioon, millist tunnetust peaks koduhooned kandma. Tagasi Eestisse elama meelitas peremeest hea kliima, nii arusaamatu kui see eestlastele võib tunduda. Valitseb ju meil sagedasti kirutud kehv suusailm! Aastaaegade vaheldumise võlu mõistabki pigem see, kes on pidanud elama paikades, kus see nii selgelt ei eristu. Arhitektuuri- ja aiaraamatute uurimine andis inspiratsiooni suurte maast laeni akendega, pigem Lõuna-Euroopale omase elamu ehitamiseks. Aeda hakati rajama siis, kui maja oli juba valmis, ning kujundajale anti loominguline vabadus teha aed nii, et see omaniku sõnul «sisaldaks kõike». Omanikul olid küll selged soovid, millise ilmega osi võiks aias olla, ent avatus kujundaja ideedele lubas katsetada eri materjale ja kujundusvõtteid. Omaniku ja kujundaja hea koostöö tulemuseks sai omavahel hästi kokku sobivad maja ja aed ning ühises keeles rääkiv tervik.

Suur krunt on kujundatud erinevateks omavahel liigendatud ruumideks, mis ümbritsevad elamut ning kõrvalhoonet. Heas aias leiab igal aastaajal midagi kaunist.

See aed sai alguse küll juba 2002. aastal, kuid rajamine ja eri aiaosade projekteerimine kestis etappide kaupa kokku seitse aastat, seega on siinses aias erineva vanuse ja iseloomuga ruume. Selle aia ringkäiku alustame maja juurest, kust algas ka aia vormi mine. Kohati metsviinapuu ja roniva hortensiaga kaetud kiviseinad, majaäärsed pargi roosipõõsad, pottides puks- ja elupuud, graniitkillustiku ja kiviplaatidega kombineeritud pinnakate ning elegantne metallist aiamööbel loovad hubase, muretu ja sooja tunde, justkui oleks siia omal moel salvestatud lõunamaine päike.

Istutusalad on toodud maja seinte äärde, jättes piisavalt ruumi ümber maja liikumiseks. Päikesepoolsel majaseinal suureks kasvanud roniv hortensia on siin väga hästi edenenud, vaid tavapärasest heledamad lehed viitavad valguse suvisele üleküllusele või kergelt kuivale pinnasele. Peale paljude ronitaimede, põõsaste ja pojengide kasvab siin sekka ka madalamaid püsikuid. Liivavärvi maja seinamaterjal toob esile taimestiku isikupära ning pikalt õitsevad pargiroosid lisavad nii värvi kui ka meeldivat lõhna. Kivimultš ühtlustab pinna, jättes veidi juhusliku mulje otse kivist välja kasvavatest lopsakatest taimedest, selget piirjoont istutustele tõmmatud pole.

Rohkelt kasutust leidnud kivi tundub siinsel Põhja-Eesti kasina mullaviljakusega paepealsel rannikul väga kodune materjal, samas pole see aga üldse mitte eelarvamust mööda külm, vaid on pigem lõunamaise tunnetusega. Kivikattega ala ümbritseb kogu maja. Lääne pool tekib sellest terrass vaatega lavendlitele, mis korrapärase paeplaatidest jalgtee ääres kahe laia ribana sinetavad ja õhku lõhnastavad.

Hoone suured maani aknad pakuvad imelisi vaateid tumedama metsa taustal avarduvale aiale ja toovad õueruumi tuppa. Soojal ajal avatuna seovad nad välis- ja siseruumi sõna otseses mõttes. Hoonegruppi ümbritseb regulaarsem rooside ja ilupõõsaste ning murualadega aiaosa. Aiaruume piiravad kõrgemad ja madalamad hekid ning kohati ka kivimüürid.

1. See aed on nagu reis koos omanikega Põhja-Aafrikast Inglismaale ja sealt läbi Padise kloostri tarbeaia väravaehitise tagasi Vihterpallu.

2. Krunt on looduslike eelduste poolest mitmekesine, mis võimaldas kujundada erinevaid aiaosi.

3. Looduslikult kasvavate mustade leppade all joonistus välja kuiv oja, mille kujundamisel oli laenatud ainest Jaapani aia traditsioonidest. Selle loomisele andsid tõuke kevaditi veerohked allikad, mille vesi tuli kaunilt vormistatud moel jõkke juhtida. Ülejäänud aastaaegadel seda probleemi ei tekkinud ja koht oli kuiv, kuid nägi koos varjutaimedega endiselt nägus välja.

4. Eriline on ka tarbeaed oma inglispärase kasvuhoone ja Marokost tuntuks saanud Majorelle’i ultramariinsiniste pinkidega. Eestis pole küll Marrakechi valgust, kuid sellegipoolest on nad siin väärtuslik värviline kujunduselement.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles