:format(webp)/nginx/o/2022/05/11/14544200t1h2992.jpg)
Lucy Foley «Korter Pariisis» jäi mulle silma, kuna selle kirjaniku varasemaid raamatuid on palju kiidetud ning mulle väga meeldis Riley Sageri «Lukusta kõik uksed», mis ühe New Yorki kortermaja saladustest rääkis. Olin põnevil, mis müsteeriume peidab Pariis, kirjutab raamatublogija Mariann Vendelin.
Jess pole kunagi välismaal käinud, aga kui tal Brightonis jalgealune kuumaks muutub, sõidab naine Pariisi, kus vend on valmis teda hädapärast võõrustama. Kuigi Ben lubas õe saabumiseni üleval olla, ei vasta ta enam kõnedele ega uksekellale, kui too kohale jõuab. Jess on osav ja tal õnnestub siiski korterisse sisse saada, aga venna asemel tervitab teda üksnes kass. Kui esmalt köida tähelepanu, kui uhke on korter, siis peagi jääb silma, et kummalisel kombel on Ben lahkudes jope ja dokumendid maha jätnud. Õde ei jäta asja sinnapaika ning asub uurima, kuhu mees kadunud on. Ülejäänud kortermaja elanikud ei taha naisele kuidagi abiks olla ja nii süveneb üha veendumus, et temaga on midagi kohutavat juhtunud.
/nginx/o/2022/03/10/14418433t1h90ae.jpg)
«Korter Pariisis» on korralik tänapäevane põnevik, kus on nii mõnigi üllatus ja majatäis tegelasi, keda kahtlustada. Selles raamatus ei olnud midagi erakordselt meeldejäävat ega midagi ärritavalt mõistusevastast. Kui mõni kirjanik suudab ka tegevuspaiga tegelasena ellu äratada, siis Foley oma Pariisi kortermajale hinge anda ei suuda. Tundsin väga puudust majaplaanist. Isegi sellest ei saanud aru, mis pidi U-kujuline hoone tänava suhtes paikneb, rääkimata korterite asetustest. Minu loogikale käis kõige rohkem vastu aga see, kuidas majas peituva salakäigu potentsiaali ära ei kasutatud. Peategelane leiab selle varakult, aga siis justkui unustab?
Ebaloogilisi detaile oli veel, aga rohkem jäid meelde ägedad loopöörded, mida ma ei suutnud ette näha. Eriti rabas mind see, kuidas tegelased omavahel seotud olid ning samuti lõpp. Mulle meeldis, et lahendust ei võetud õhust, vaid kõik oluline oli läbi loo laiali puistatud. Tabasin mitut olulist detaili, aga ei osanud neid kokku viia. Igatahes kirjaniku stiil täitsa istus, nii et võib vast millalgi «Jahiseltskonna» ja «Kutsutud külalised» ka ette võtta.