Lenna Kuurmaa: täiskasvanuna jõuab kohale, kui palju peab maal tegelikult tööd tegema

Lenna Kuurmaa. Foto: Madis Sinivee

Lenna Kuurma, keda me oleme siiani teadmud muusikuna, on kirjutanud raamatu «Elu Ilmaveerel», milles jutustab oma Setomaa külge kasvamise loo.

Laialt tuntud lauljatar Lenna Kuurmaa otsustas kkas kevadet tagasi koos perega maale ära kolida. Mindi kõige kaugemasse Eestimaa nurka, Setomaale. Majja, mis ei olnud veel valmis aastaringseks elamiseks. 

Kogemus oli Lenna jaoks nõnda elumuutev ja oluline, et tal tekkis palju mõtteid, mis otsustas teistelegi lugemiseks kirja panna. 

Kas mõte maale kolida oli ajendatud koroonaaegsetest elumuutustest või oli see juba pikalt küpsenud salasoov?

Kui varem olime tasahilju mõelnud, mis oleks kui... Siis koroonaaeg andis tõesti viimase tõuke, et päriselt maale suunduda.

Miks just Setomaa, kas tahtsite Tallinnast võimalikult kaugele saada?

Mul on olnud oma Setomaa kohake juba üle 11 aasta, ehk, et see otsus sai tehtud juba ammu. Ja miks just Setomaa? Sest ma lihtsalt leian, et see on ilusaim koht, kuhu kodu rajada.

Olete viimased kaks aastat elanud Setomaal, aga lapsena maal elanud. Kui palju on maaelu teid nüüd üllatanud, mis on teisiti kui lapsepõlves?

Ma üles kasvanud olen pigem ikka Tallinnas, küll aga sain veeta palju aega lapsepõlves oma vanavanemate talus Türi külje all. Nüüd jõuab kohale see, kui palju iga päev peab toimetama, talitama ja harima, selleks, et oleks saaki, oleks loomad ja linnud õnnelikud ja pere toidetud. Lapsena sai seda tehtud pooleli mängides ja ainult siis, kui maal käidi...

Mida soovitate oma kogemuse pealt teistele, kas väikeste lastega peaks maale kolimist edasi lükkama või tuleks see laste nimel just ruttu ära teha?

Kel on soovi maale minna, siis väikesed lapsed minu arvates takistus pole. Olen käinud oma lastega sünnist saati maale ja kõik on sellega nii harjunud. Pigem on neile sellest muutusest palju head, elukvaliteedi mõttes. Ja takistused, mis võivadki olla, tasub ette võtta ja ära lahendada. Kui on tahe, siis on kõik võimalik.

Olete öelnud, et maaelu ei ole nõrkadele. Kas kõik üldse saavad sellega hakkama või on neid, kes kuuluvadki pigem linna?

Kindlasti on erinevaid inimesi ja igaüks tunneb ise ära, mis või kus ta kõige õnnelikum on. Paljud, võib öelda isegi, et enamus inimesi, armastab ilmselt mugavat linnaelu, muidu nad linnas ei oleks.

Kas «Elu Ilmaveerel» on elulugu või käsiraamat?

«Elu Ilmaveerel» ei ole kindlasti elulooraamat. See kirjutis kätkeb endas peaasjalikult minu ja natuke ka mu pere viimase kahe aasta seikluseid Setomaal. Kuidas me maal toimetame, mis õppetunnid oleme saanud ja millised on meie soovitused maale elama tulles. Mõistagi on see vaid meie kogemustest lähtuv ja igaüks leiab enda jaoks selle õige lahenduse ikka ise.

Olete kogenud laulukirjutaja. Kui erinev sellest oli oma mõtted täismahus raamatusse kirja panna?

Ma kasutasin raamatu tegemise juures abi, ehk siis ma võtsin endale ghost writer'i, kelleks oli Maarja Savi. Meil oli väga tore koos seda raamatut teha. Põnev ja väga huvitav protsess mõlema jaoks.

Millist vastukaja on lugejatelt juba tulnud? Kas keegi on öelnud, et tahab nüüd samuti maale elama minna?

Hetkel on minuni jõudnud veel vähesed, esimesed kiiremad lugejad, aga tagasiside on olnud positiivne. Loodan väga, et selle raamatu tagajärjel mõni pere tee maale leiab.

Kas lugesite maale kolides ka ise raamatuid, mis aitasid praktiliste küsimustega? 

Mul on terve virn erinevaid põllu- ja aiateemalisi raamatuid kogunenud, alates kompostimisest kuni kastipõllunduseni. Kuidas kasvatada ikkagi kõige paremini juurvilju ja viljapuid jne. Kui palju mul on nüüd aega olnud neid lugeda? Tuleb öelda, et mitte liiga palju. Aga hea on, et nad on olemas, ja tean, et saan nad täpselt sellelt lehelt lahti lüüa, kust vaja. Õnneks on võimalik telefoni teel mehe emalt ka juhtnööre saada.