Komi ja eesti keelt ühendab tore fakt, et mõlema kirjutamisel kasutatakse ö-tähte. Häälduse poolest on komi ö aga eesti õ-hääliku sarnane. Komi Vabariigi pealinnas Sõktõvkaris on ö-tähele rajatud koguni ausammas.
Komi keel on peamiselt Komi Vabariigis kõneldav soome-ugri keel, mis kuulub koos udmurdi ja permikomi keelega permi keelerühma. Komi keelt rääkis Venemaal 2010. aasta rahvaloenduse andmetel 156 099 inimest ja see on üks vanimaid soome-ugri kirjakeeli. Juba 14. sajandi lõpus lõi õigeusu misjonär Permi Stefan komi keelele oma tähestiku. Tänapäevane kirillitsal põhinev komi tähestik on kasutusel 1938. aastast.
Sõnaraamatu peatoimetaja, ÜRO põlisrahvaste püsifoorumi ekspert Sven-Erik Soosaar nendib, et 21. sajandil on komi keele oskajate arv kiiresti vähenenud ning komi keel on UNESCO keeleatlase andmetel ohustatud keel. Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 95 komi. Soosaare sõnul rõhutati ka mai alguses New Yorgis toimunud Põlisrahvaste püsifoorumi istungjärgul vajadust tegutseda põliskeelte päästmise ja arendamise nimel, sest paljud põliskeeled on ohustatud. Ta lisab: «Aastatel 2022–2032 kestva ÜRO põliskeelte kümnendi tegevuskava peab oluliseks keeleõppematerjalide ja digitööriistade loomist nii formaalse kui ka mitteformaalse hariduse jaoks ning elukestvaks õppeks, sest need aitavad kaasa põliskeelte elujõulisuse kasvule.»
Sõnaraamatu koostaja Nikolai Kuznetsovi sõnul sisaldab valminud sõnaraamat üle 5800 eesti märksõna koos kasutusnäidete ja nende tõlgetega komi keelde. «Eraldi on välja toodud eesti ja komi ühised tüved – eesti keeles on üle kahesaja tüve, mille sama algupäraga vaste leidub ka komi keeles. Komilase ja filoloogina on mul sõnaraamatu ilmumise üle väga hea meel. Pealegi on selline sõnaraamat vajalik õppetöös, kuna õpetan komi keelt Tartu Ülikoolis.»