Baltisaksa kirjanduse üks tüvitekstidest ilmus lõpuks tervikuna eesti keeles

Georg Julius SCHULTZ-BERTRAM. (DrKM F 296:1/n, Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum) Foto: Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum

Eesti keeles ilmub esimest korda tervikuna ühe baltisaksa tuntuima kirjaniku Dr Bertrami (kodanikunimega Georg Julius von Schultz) teos «Balti visandid». Tegemist on muhemõnusas stiilis kirja pandud lugudega autori lapsepõlve- ja noorusaastatest, värvikate piltidega 19. sajandi algupoole Eesti- ja Liivimaa elust.

Dr Bertram, kodanikunimega Georg Julius von Schultz (1808–1875), on baltisaksa kirjanduse üks käilakujudest. Tema peateos «Balti visandid» («Baltische Skizzen») kuulus baltlaste lemmikkirjavara hulka, kuid seda loeti ka mujal saksakeelses kultuuriruumis Euroopas.

Dr Bertram, «Balti visandid». Foto: Raamat

Visandid hakkasid 1852. aastast eraldi lugudena ilmuma ajakirjanduses. Hiljem on neid erinevate kogumikena välja antud Berliinis, Tartus, Tallinnas ja Helsingis. 1962 anti Hamburgis välja viimane lugude kogumik, seekord siiski juba väiksema valikuga.

Schultz-Bertram arvas, et kui temast ka midagi muud ei mäletata, siis seda teatakse ikka, et tema ongi «Balti visandite» autor. Paraku on läinud nii, et kirjaniku peateos oli senini eesti keeles täies mahus avaldamata. Üksikuid visandeid on erinevatel aegadel ilmunud «Loomingu Raamatukogus», «Akadeemias», mälestuskogumikes ja mujal.

«Balti visandid» on muhemõnusas stiilis kirja pandud lood autori lapsepõlve- ja noorusaastatest, värvikad pildid 19. sajandi algupoole Eesti- ja Liivimaa elust. Esmapilgul lihtsatest asjadest on kirjutatud klassikalise hariduse saanud inimese sulega, asetades igapäevajuhtumused hoopis laiemasse üldinimlikku konteksti: kes veel oskaks võrrelda Torma kirikumõisa peretoas vaimude keskel istuvat praostiprouat Penelopega Ithakal või Tallinna Toomkooli koerust tegevaid koolipoisse Korahi jõuguga. Või siis pidada Schilleri luuletuste põhjal lorilaule sepitsevaid Tartu tudengeid soolaks supis, piprateradeks potis, mõistlikus koguses mõnusaks, suurel hulgal ohtlikuks.

Autor nimetab oma lugusid õigusega visanditeks – need ongi kunstniku vabakäelised joonised, ainult et teksti kujul.

Bertrami «Balti visandid» võiks olla Lutsu «Kevade» ja Tuglase «Väikese Illimari» kõrval iga eestlase kohustuslik lugemisvara tasakaalustamaks seda pilti, mis meil omaenese maast ja siinsetest elanikest on.

Schultz-Bertrami «Balti visandite» tõlge eesti keelde on oluline ja senini puuduv lüli meie kultuuri- ja keelemaastikul, mis aitab mõista, kui erinevas pinnases peituvad meie juured ja miks oleme sellised, nagu me just oleme. Rääkimata autori eelnimetatud üldinimlikust huumorist ja muhemõnusast kirjaviisist. Ehk Schultz-Bertramit ennast tsiteerides: «Sest selline on kord juba Balti komme, et lõpetuseks kõlab naljalugu, midagi humoorikat, antakse endast parim, et naeruga lahku minna.»

Raamatu andis välja kirjastus Bertram. Tõlkis Pille Toompere, toimetas Anu Kippasto, kujundas Riina Soom. Raamatu esitlus toimub neljapäeval, 26.05 kell 15.00 Viimsi koolis, kus tõlkijaga vestleb ERRi kultuuriuudiste toimetaja-saatejuht Reet Weidebaum.