Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugeda Richard Holloway uut raamatut «Väike religiooni ajalugu».
Sinijärv soovitab: heas tasakaalus raamat, mis teeb su ilmapildi klaarimaks
Üks väga heas tasakaalus raamat. Religioone tutvustavad tekstid kipuvad liigagi tihti ühe või teise usundi või usundite komplekti suunas kaldu olema. Nii rahulikku ja inimlikku ülevaadet ma vist varem kohanud ei olegi. Siin on väga vähe, millega vaielda tahaks, Siin on päris palju, millest edasi mõtelda saab. Ja, kui tahate, edasi uskuda. Teeb ilmapildi klaarimaks küll.
Jah, religioonide teemal on määratult süvitsiminevamaid kirjutisi raamatukogude kaupa. Kuid põhilised (ja mõned mitte üleliia põhilised) asjad saab siit kätte. Seda ilma tüli norimata ja tülli minemata. Mis on vinkse ja vonkse täis maailmas väärtus omaette. Samas kõige lihtsam on kurjaks minna kellegi peale, kellest sa ööd ega mütsi ei tea. Seepärast on kõikse kibedamad sõdijad alati lollid, kel õnnestub hea (?) õnne korral hulk tarku maha tappa. Lollile anna suund ja kirves kätte ja ta läheb ja valab. Eks tarku ja tarkust (ehk raamatukogusid) ongi püütud esmalt ära hävitada. Läbi aastatuhandete. Ka sellest räägib Holloway meile.
Vana piiskopi juttu võib uskuda küll. See on väga eaka ja targa inimese jutt. Tal on maa ja taevaga rahu tehtud, ta on saanud kirjutada asjadest nõnda, nagu ta neid eluõhtul näeb. Pikas vaates. Ja ma ei arvanuks, et ätt räägib, see on ergas ja elus sõnum, see on asjade üle pikalt mõtelnud inimese leebe ülevaade. Kui religiooniõpetus on niisugune, siis peaks see tõesti igas koolis olemas olema.