Terapeut Kreet Rosin-Pindmaa: julgus ei tähenda hirmu puudumist, vaid tegutsemist hoolimata hirmust
4. juuni 2022, 16:14
/nginx/o/2022/06/04/14602979t1h82ce.jpg)
Holistiline terapeut, harfimängija ja sisemist tasakaalu suurendavate praktikate õpetaja Kreet Rosin-Pindmaa kirjutab uues raamatus «Elamise loomulik kergus» emotsioonidest, mis tihtipeale häirivad elu. Me kõik oleme tundnud näiteks hirmu – Kreet Rosin-Pindmaa selgitab, mis on hirmu taga tegelikult.
Keha on tervik
Rosin-Pindmaa selgitab, et keha on integreerunud tervik, kus kõik organsüsteemid on energeetiliselt omavahel seotud ning mida varustab energiaga qi. Terviku tasakaalustamisel pööratakse tähelepanu toiduvalikule, tervisevõimlemise harjutustele, magamisele, puhkamisele, suhetele, stressitasemele ning sellele, kuidas inimene tõlgendab oma elu emotsionaalselt.
Sa oled ühenduses loodusega, aastaaegadega, geograafilise asukoha ning ööpäevarütmiga, mis kõik mõjutavad sinu tervist.
Sa oled sündides saanud kaasa loomuliku enesetervendamise võime.
Ennetamine on parim ravi. Sinu keha annab sulle lakkamatult läbi erinevate sümptomite signaale sinu tervisliku seisundi kohta.
Emotsioonidest
Rosin-Pindmaa tõdeb, et mõnikord on meie hirmud põhjendatud, kuid tihtipeale on tegu irratsionaalsete hirmudega. Samas, isegi kui teame, et meie hirm on täiesti irratsionaalne, ei tee see hirmu vähem tõeliseks või vähem hirmutavaks. Mõlemal juhul – nii ratsionaalse kui irratsionaalse hirmu puhul – toimub organismi energiavarude kurnamine.
Hirmuga kaasneb stress ning see takistab energia vaba liikumist meie organismis. «Kõik inimesed kogevad aeg-ajalt mingil määral hirmu ning selles ei ole midagi halba, kuna tegu on loomuliku reaktsiooniga ähvardavale ohule. Hirm on inimlik emotsioon, mille käivitab tajutud oht. Tegu on ellujäämismehhanismiga, mis saadab kehale signaali vastata ohule võitle-või-põgene reaktsiooniga või tardumisega,» ütleb ta.
Hirm ja ärevus on kaitsemehhanismid, mis on aidanud inimesel läbi aegade ellu jääda. Kui inimene ei kogeks eluohtlikus olukorras – näiteks kevadel emakaruga silmitsi seistes – hirmu ja korjaks rumalusest või ülbusest rõõmsalt kevadlilli edasi, siis ta ilmselt liiguks üsna pea vikerkaare taha.
Hirmu kahjustav toime ilmneb tavaliselt juhul, kui tegu on irratsionaalse hirmuga, mis takistab meil elamast täiel rinnal. Näiteks, jääd lähisuhtesse üksnes hirmust üksi toime tulla – sa ei usu, et saaksid ise hakkama. Hirmu kahjustav toime võib ilmneda ka kartusena väljendada oma tõelisi mõtteid ja tundeid, pelja- tes valestimõistmist
Charlie Chaplin on öelnud ääretult targalt: «Jõudu ja võimu läheb sul vaja üksnes siis, kui püüad läbi suruda või ellu viia midagi sellist, mis kedagi kahjustab – kõige muu puhul armastusest piisab.» Armastusest piisab.
Sina oled oma emotsioonide looja, mitte ohver
Rosin-Pindmaa toob välja, et iga kord, kui reageerid üle – näiteks hirmu, ärevuse või vihapurske näol –, on see märk sellest, et sinu sisemine laps soovib saada tähelepanu. Sinu tähelepanu. Miks? Sest ta vajab armastust, turvatunnet ja hoolitsemist. Iga ärevushoo taga on seesama sisemine laps, kes tunneb end ebaturvaliselt, mittearmastatu, mitteväärtustatu ja mitte piisavalt heana.
Ebaõnnestumise hirmu all on eneses kahtlemine, mis ei lase meil väljendada oma armastavat olemust. «Julgus ei tähenda hirmu puudumist, vaid tegutsemist hoolimata hirmust,» ütleb ta.