KATKEND ⟩ «Maailma suured uudisteagentuurid edastavad pommuudise – Mao Zedong ja Stalin on hauast üles kaevatud»

Linda Pärn
, raamatuportaali toimetaja
Copy
Peeter Vähi Siberis, Altais.
Peeter Vähi Siberis, Altais. Foto: Erakogu

Loe katkendit Peeter Vähi raamatust «Siberisse, vabatahtlikult».

Seiklusrikas ekspeditsioon, mille värvikad kirjeldused on mahtunud selle teose kaante vahele, ja ka raamatu trükiettevalmistus leidsid aset ajal, mil Euraasia kontinendi põhjaosa näis viibivat roosas rahulikus oleskelus. Jah – näis –, kuid rahuliku pealispinna all võis tähelepanelik rändurisilm täheldada üksikuid märke, mis viitasid muutustele. Nii mõnedki aastal 2018 tehtud tähelepanekud ja teema tõstatamised on hiljem osutunud ettenägelikuks.

Peeter Vähi, «Siberisse, vabatahtlikult».
Peeter Vähi, «Siberisse, vabatahtlikult». Foto: Raamat

Autor kirjeldab nähtut ja kogetut üsnagi erapooletult ja eelarvamuste vabalt, soovimata kallutada lugeja suhtumist ühegi äärmuse suunas.

Kohtumised šamaanide ja budamunkadega, spirituaalsetes riitustes osalemised, kulgemine GULAGi surmalaagrite radadel, lühiajaline vahistamine viisarežiimi rikkumise eest, intervjuu Siberi Jeesus Kristusega enne tema vangistamist, sattumine üleujutuse meelevalda, suunataju kaotamine taigas – need on vaid üksikud seigad, mis hoiavad ülal pinget ja põnevust.

***

Esmaspäev, 20. august: Ivolga klooster – Ivolginsk – Ulan-Ude – Verhnjaja Berezovka – Ulan-Ude

Läbisõit 60 km, päikeseloojang 20.03, kõrgus merepinnast 565−600 m, 15−25 °C, õhurõhk 948−955 hPa, tuule kiirus 3−5 m/s, suhteline õhuniiskus 36−65%

Maailma suured uudisteagentuurid edastavad pommuudise – Mao Zedong ja Stalin on hauast üles kaevatud ning kolmanda aastatuhande meditsiini ja molekulaarbioloogia saavutuste tulemusena on mõlemad diktaatorid ellu äratatud. Hiina ja Vene teadlaste ühised jõupingutused on lõpuks vilja kandnud. On see Rohke Debelaki libauudis? Ei, sellest räägivad CNN, BBC, Reuters, Deutsche Welle, Al Jazeera, ainult TASS on millegipärast vait kui sukk. New York Timesi esikaant ehivad skandaalsete päevakangelaste värsked fotod. Esimees Mao näeb välja nagu päris. Ka suur juht ja õpetaja, rahvaste isa on täiesti äratuntav, uhked jõulised vuntsid nagu muiste, vaid nägu näib olevat veidi pundunud, võib-olla tingituna Kindzmarauli liigsest tarbimisest ajutises teispoolsuses. Varasemast meenub Jumala Poja imeline ülestõusmine, nüüd siis ka nemad… Homme kohtuvad elluärganud Ulaanbaataris, et täpsustada Sino-Russo maailmariigi rajamise detaile. Kas mu silmad tõesti näevad veel seda riiklikku megamonstrumit? Huvitav, kumb neist kahest kangest saab tsaariks? Mis saab ametlikuks riigikeeleks? Kas gloobusele kantakse loodav impeerium punase või kollasena? Mis saab Eestist? /…/ No mida paganat?!?!?

Hõõrun veel kord silmi ja tõmban kopsud õhku täis. Oeh, tundub, et see oli kõigest uni. Jah, unenägude tekkemehhanismid on tõepoolest eriskummalised. Küllap keerasid uinunud teadvus ja ärkvel alateadvus kokku rosolje, mille koostisosadeks olid eilsed vestlused hambo-laama Itigelovi keha väljakaevamisest ja munkade käimisest Stalini juures, samuti kuuldused peagi algavatest Vene-Hiina-Mongoolia sõjalistest ühisõppustest ning hiljuti loetud satiiriline romaan Hitleri elluärkamisest (Timur Vermes «Ta on tagasi»).

Jätame kloostriga hüvasti ja asume teele Ulan-Ude poole. Äkitselt heliseb telefon ja ekraanile ilmub kiri «Ajur-laama» – kloostriülem teatab, et on valmis meiega mõne tunni pärast kohtuma ja annab filmimiseks loa. Täname viisakalt, aga kahjuks ei saa me tema lahket pakkumist vastu võtta, sest oleme Ivolgast juba lahkunud.

Pealinnas kohtume äärmiselt huvitava mehega, emtši-laama Tšimit-Dorži Dugaroviga. Emtši-laamad on ravitsejad-tervendajad, kelle ravimeetodid põhinevad Tiibeti meditsiinil. 76-aastane Tšimit-Dorži on burjaadi ravitsejate hulgas väga austatud ja nõutud. Sissejuhatuseks vestleme tunnikese mittemeditsiinilistel teemadel: Vene tsaaridest, dalai-laamadest, budismist… Tema elu on olnud põnev, akadeemilise budistliku hariduse omandas ta Mongoolias Gandantegtšenlini kloostris, hiljem oli ta Ivolga širetee ehk kloostriülem. Muu hulgas selgub, et ta oli tuttav eespool mainitud legendaarse Agvan Doržieviga, mehega, kes lõi kontaktid Venemaa ja Tiibeti vahel, tsaar Nikolai II ja Tema Pühaduse XIII dalai-laama vahel. Samuti polnud Tšimit-Dorži jaoks tundmatu Eestimaalt pärit budamunk Ashin Ananda, kodanikunimega Friedrich Voldemar Lustig, kellega ta oli kohtunud Birmas. Temaga rääkides sirvime otsekui elavat ajalooraamatut.

Järgnev tund on pühendatud tervise ja haiguste teemadele. Toonart, Silver ja Tiina saavad emtši-laamalt kasulikke nõuandeid.

Pärastlõunal teeme pikema jalutuskäigu Verhnjaja Berezovka külas asuvas etnograafiamuuseumis. See Venemaa suurim vabaõhumuuseum laiub 37 hektaril. Siin on leide hunnide ajast ja rikkalik Siberi rahvaste puitarhitektuuri kollektsioon. Esindatud on evengid, Ees-Baikali burjaadid, Taga-Baikalimaa burjaadid, kasakad, staroverid, vana Verhneudinsk. Samuti on siin väike loomaaed, kus elavad hundid, karud, hirved, põdrad, hobused, sead, ilvesed, rebased, jänesed jne. Ei puudu ka amuuri tiiger, maailma suurim kaslane. Nende arvukus on otseses seoses metsa raiumisega: mida vähem on metsa, seda vähem on metssigu; mida vähem on metssigu, seda vähem on tiigreid.

Teisipäev, 21. august: Ulan-Ude – Troitskoje – Selenginsk – Tanhoi – Võdrino – sisenemine Irkutski oblastisse – Baikalsk – Utulik – laager Baikali ääres

Läbisõit 328 km, päikesetõus 5.43, kõrgus merepinnast 456−750 m, 13−24 °C, õhurõhk 936−956 hPa, kerge pilvisus, vali tuul

Täna on 21. august, daatum, mil vanad slaavlased tähistasid iga-aastast Stribogi päeva. Stribog on ida-slaavi mütoloogias tuulejumal, kes elab pärimuse kohaselt Okijan-mere Bujani saarel, tekitab iga päev 77 tuult ning puhub need laiali kõikidesse ilmakaartesse. Slaavlastel oli kombeks annetada sel päeval tangu, viljateri, jahu, putru, leiba – toitu sümboolselt laiali pildudes paluti heaks viljasaagiks soodsaid tuuli. Tuuled, eriti keeristormid ja tornaadod, on salapärased ja hirmutavad. Slaavlased needsid keeristorme, kutsudes seejuures appi Peruni, tornaadodesse visati nuge ja kive ning peksti neid kaigastega. Õhuliikumiste valitsejana võib Stribog esile kutsuda või lõpetada tormi või ükskõik mis muu tuulega seotud ilmastikunähtuse. Kõiksuse tasandil eksisteerib Stribog kui kosmiline tuul, jumalik hingamine. Pole kuulnud, kas tänapäeval venelased Stribogi päeva tähistavad, ent täna – justament õigel augustikuu päeval – on jumalus igatahes sõiduvees, ilm on väga tuuline. Vihisevad õhuvood segavad isegi helisalvestust.

Ärkame hommikul vara, et jõuda enne kella üheksat 70 kilomeetri kaugusel asuvasse Püha Kolmainu Selenge mungakloostrisse. Külastame liturgiat, milles äratab tähelepanu erakordselt kaunis ja kristalse kõlaga naishääl. Peale meie on tulnud jumalateenistusest osa saama vaid üksainus kohalik varajasse keskikka jõudnud intelligentse väljanägemisega naisterahvas. Ühe maja seina kloostri territooriumil katab bänner, millel on suurte tähtedega kiri «Прости нас, Государь...» («Andesta meile, valitseja...») See konkreetne andekspalumine on seotud viie aasta taguse Romanovite dünastia 400. sünnipäevaga, kuid praegu, aastal 2018, oleks kohane rääkida sajanditagustest sündmustest. Teame ajaloost, mida saadeti korda Nikolai II, tsaaripere ja nende teenijatega Jekaterinburgis aastal 1918. Vene Õigeusu Kirik on kanoniseerinud viimase keisri kui märtri, sestap pole säärase bänneri eksponeerimine siinses Püha Kolmainu kloostris üldse üllatuslik. «Andesta meile...» võiks olla ühtlasi andekspalumine Lenini, Sverdlovi ja Jurovski nimel. Aga on omamoodi kurbnaljakas, et just seesama Jekaterinburg kandis ligi seitse aastakümmet Sverdlovi nime. Oeh. Avatud kirikuuksest kostab vaevukuuldavalt kristalne sopran ja me istume lummavate psalmihelide saatel taas autodesse.

Keerame trassilt sisse Võdrinosse ja Baikalskisse. Võdrino on töölisasula, kus asus parandusliku töö koloonia, mis andis tööjõudu metsatööde jaoks. Olgu teada, et selles vanglas suri aastal 1974 mõnegi eestlase budismiõpetaja laama Bidija Dandaron. Veel 2012. aastal elas siin umbes 1000 vangi, ent kolm aastat tagasi vangla suleti. Sellega seoses ilmusid meedias kriitilised artiklid, et töö kaotas 250 inimest ja see oli külale surm. Omamoodi surm tabas viis aastat tagasi ka järgmist väikelinna Baikalskit, kus suleti tselluloosi- ja paberikombinaat.

Õhtu eel jõuame järve äärde. Ida-Aafrika riftiorus nägime pikki kitsaid sügavaid järvi, näiteks Tanganjikat ja Njassat, Lõuna-Siberis on teatud mõttes samasugune Baikal. Entsüklopeediline info on jägmine: 80 kilomeetrit lai, 636 kilomeetrit pikk, suurim sügavus veidi üle 1600 meetri, sisse voolab 1123 jõge ja oja, välja voolab vaid üks – Angara. Väidetavalt on Baikalis hoiul viiendik kogu maailma jäätumata mageveevarudest. Järvest läänes asub Euraasia laam, idas Amuuri laam, mistõttu piirkond on seismiliselt aktiivne ja tugevate maavärinate tõenäosus on väga suur. Vältimaks katastroofe, ehitatakse siinsed majad madalad ja võimalikult maavärinakindlad.

Hetkel pole vesi kuigi soe, hinnanguliselt vast ehk 13 °C, aga viie- või kümneminutilise supluse võtame siiski ette. Lõpuks oleme ju Antarktikas ka 0,8-kraadises jäises vees ujumisega hakkama saanud. Heidame üle järvevee pilgu kaugusesse ja meil puhkeb tuline vaidlus Toonartiga. Tema leiab, et tegemist on pilvedega, mina olen aga kindlalt veendunud, et Baikali siinses kitsas lõunatipus on nägemisulatuses juba vastaskallas. Võta sa kinni, kellel õigus on.

Kaldal näeme surnud hüljest, siinset liiki nimetatakse Phoca sibirica. Hülged on ju üldiselt mereloomad – kuidas nad Baikalisse sattusid, pole päriselt selge. Üks hüpoteesidest on see, et ajal, mil Siberi jõed oli veerikkamad, tulid hülged siia Põhja-Jäämerest Jenisseid ja Angarad mööda ülesvoolu.

Toonart katkestab meie zoloogiaarutlused ja teatab, et Land Cruiser I elektrisüsteemis on tekkinud mingi rike, arvatavasti lühis 12/230 V inverteris. Pingemuundur ja lällar on lakanud töötamast. Hannese ja Silveri abiga saame raadioside tööle, inverterit kahjuks mitte.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles