Uuring: rahvaraamatukogud saavad olla palju enamat kui raamatute kodud

Õisu raamatukogu Foto: Marko Saarm

Mõttekoja Praxis koostatud analüüsist selgub, et raamatukogudel on potentsiaal senisest märksa tõhusamalt kaasa aidata Eesti arengus oluliste eesmärkide saavutamisele. Uuring, millega kaardistati rahvaraamatukogude pakutavaid teenuseid ning võimalusi eri valdkondadega koostöö laiendamiseks, valmis Kultuuriministeeriumi ning Riigikantselei tellimusel.

«Raamatukogud ei ole enam vaid pelgalt raamatute laenutajad ning lugemisharjumuse edendajad, nende roll muutub ning pakutavate teenuste valik laieneb pidevalt. Raamatukogud saavad olla riigi kõige lühem tee inimeseni, pakkudes väga mitmesuguseid võimalusi keeleõppest ja kaugtöökohtadest sotsiaalteenusteni. Loodame, et analüüs inspireerib ning innustab poliitikavaldkondade eestvedajaid raamatukogudega rohkem koostööd tegema ja märkama seni kasutamata võimalusi,» rääkis Kultuuriministeeriumi kantsler Tarvi Sits.

Analüüsist selgub, et raamatukogud pakuvad juba praegu mitmeid kohalike elanike hakkamasaamist toetavaid teenuseid, näiteks tuge digitoimingutes, kriisiabis või Eesti kultuuri tutvustamisel. Raamatukogutöötajad on motiveeritud koostööd eri valdkondadega laiendama ja lisateenuseid pakkuma, samuti on koostöö süvendamisest huvitatud poliitikakujundajad. Murekohaks on aga asjaolu, et kohalike omavalitsuste võimekus ja huvi raamatukogude teenuste arendamiseks on ebaühtlane.

«Julgustame kohalikke omavalitsusi raamatukogude tegevusi värske pilguga vaatama ja kogukonnas ühiselt arutama, kuidas raamatukogud saaksid kaasa aidata kohalike inimeste heaolule ja toimetulekule,» sõnas Praxise analüütik Meeli Murasov.

Raamatukogude rolli laiendamiseks tuleb analüüsi kohaselt uute teenuste arendamisega süsteemselt tegeleda. Raamatukogude muutuv roll eeldab raamatukogude töötajate oskuste muutumist, töötajate järjepidevat koolitamist ning teisenenud tööülesannetele vastavat töötasu. Tagada tuleb raamatukogude digitaristu ühtlane kvaliteet ja töötajate endi digioskuste olemasolu, et raamatukogud saaksid olla kohad, kuhu inimesed julgelt pöörduvad. Kui baastase on ühtlaselt tagatud, saab mõelda veelgi mitmekesisemate teenuste pakkumisele ning uurida, millised on kohalike elanike täpsemad teenusvajadused.

Analüüsi järeldusena pakutakse välja kolm võimalikku koostöömudelit, mis saavad olla aluseks raamatukogude ja teiste eluvaldkondade koostöö arendamisel. Mudelitega saab lähemalt tutvuda uuringu lõpparuandes.

Analüüsi läbiviimist rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondist.