ANNA HOOGU ⟩ Ilmumiseks vajab tuge uus arhitektuurikoomiks «Brüsel»

François Schuiten ja Benoît Peeters, «Brüsel». Foto: Raamat

Eesti Arhitektuurimuuseum kaasab arhitektuurikoomiksi «Brüsel» väljaandmiseks Hooandja hoo andjaid.

Arhitektuurikoomiks «Brüsel» on kafkalik lugu linnaehitusest sarjast «Varjatud linnad» («Les Cités obscures»), mille autorid on François Schuiten ja Benoît Peeters. Kultuurkapital toetab raamatu trükikulu katmist, ent paberi hinnatõusu tõttu peab raamatu väljaandmisel lootma Hooandja heade toetajate abile, et täiendav trükikulu katta.

«Brüsel» ilmus Castermani kirjastuses prantsuskeelsena 1992. aastal ja käsitleb tegelaste isiklike sündmuste kõrval linnaplaneerimises tundlikke teemasid, näiteks ajalooliselt väljakujunenud linnaruumi uuendamine.

«Brüsel» kuulub fantastilise sisuga graafiliste romaanide sarja «Varjatud linnad» («Les Cités obscures») ning selle avaldamine eesti keeles on jätk Eesti Arhitektuurimuuseumi 2020. aastal kirjastatud samade autorite teose «Segadus Urbicande'is» («La fiévre d'Urbicande») eestikeelsele väljaandele, mille ilmumine saatis autorite loomingule pühendatud näitust.

Arhitektuurimuuseum sai idee arhitektuuriteemalise graafilise romaani ainelise näituse loomiseks Eesti Koomiksiseltsilt. Näitusel «Urbatekt Varjatud maailmas» eksponeeriti raamatusarja originaaljooniseid, seal olid ka graafilised lehed teosest «Brüsel». Autorid Schuiten ja Peeters on maailmas tunnustatud loojate paar, belglasest kunstnik ja prantslasest kirjanik-filosoof on pälvinud palju tunnustusi nagu näiteks mainekad Will Eisneri ning Angoulême Grand Prix auhinnad.

«Brüsel» käsitleb linnaruumilisi arenguid ning konflikti vana ja uushoonestuse vahel ning tutvustab arhitektuuris 1970. aastatel käibele läinud brüsseliseerumise mõistet läbi visuaalse narratiivi ja tegelaskujude lugude. «Brüseli» sisu saab võrrelda sündmustega 1960.–1970. aastate Brüsselis, kus gentrifikatsiooni läbinud piirkondadesse asuti kergekäeliselt rajama moodsaid kõrghooneid. Nt tekitas poleemikat Victor Horta silmapaistva 19. sajandi «Maison du Peuple» lammutamine ja ajalooliste hoonete asemele suurkorporatsiooni IBM kõrghoone püstitamine. Selliste arengute kirjeldamiseks tuli käibele uus mõiste «brüsseliseerimine». Mõiste kehtib igal pool, kus areng järgib 1960. ja 1970. aastate Brüsseli mustrit.

Kujundlikult tähistab romaanis «Brüsel» vanast uude üleminekut peategelane lillepoodnik Constant Aabels, kes äri nüüdisajastades asub pakkuma uusi, alati «värskena püsivad» plasttaimi. Samal ajal viivad linnaplaneerijad ellu kõrgelennulise plaani Brüselit ajakohastada, mis hakkab aga võtma üha kafkalikemaid pöördeid. Schuiten ja Peeters armastavad põimida oma teostesse viiteid paljudest žanritest.

Augustis ilmuv 128-leheküljeline graafiline romaan sobib vanemale kooliastmele ja täiskasvanutele.

Valmis on tõlke-, toimetamis- ning küljendustöö, millele pani õla alla Vallooni-Brüsseli Föderatsioon ning Eesti Kultuuriministeerium. Tõlkinud Anu Lutsepp, keeletoimetaja Kaja Randam, küljendaja Koit Randmäe, projektijuht Sandra Mälk. Graafilise romaani trükib keskkonnasõbralik ettevõte AS Ecoprint.

Hooandja kampaania leiad siit.