Kaks uut raamatut, mis sobivad suurepäraselt Harry Potteri fännidele

Copy
Foto: Shutterstock

Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugeda kahte uut teost: A.F. Steadmani «Skandar ja ükssarvikuvaras» ning Ida Tufte Michelseni «Alma Freng ja päikesepüüdjad».

Harry Potter tõstis fantaasia-lasteka lati nii kõrgele, et igasugu järeltegijaid hüpleb selle all parvede kaupa. Eks imitaatorid ja jackpotile lootjad säti uusi latte, mõned neist nõnda madalal, et lugejal tuleb end lati alt lausa läbi kaevata. Samas nõudlust heade lennukate lugude järgi paistab jätkuvat ning usun, et on sündinud küllaga uusi lapsukesi, kelle jaoks Potter on juba klassikahõnguline ning miks mitte just siinsoovitatavad raamatud ei võiks olla reipaks ukseavajaks kirjasõnamaailma. Nii et ma ei hakka siin üldse mingeid võrdlusi ega tasemevahede ega algupärasuse asja ajama, need on uute tulijate raamatud uutele lugejatele ja las lugejad tulevikus ise võrrutavad, mida ja kuidas tahavad-oskavad.

A. F. Steadman, «Skandar ja ükssarvikuvaras».
A. F. Steadman, «Skandar ja ükssarvikuvaras». Foto: Raamat

Omavahel on lood mitmeski mõttes sarnased, kumbki peategelane on klassikaline sõbravaba nohik, kes isa kasvatada ja kel tekib üks või teine veider suhe veel veidrama maailmaga. Aga kui eelarvamus ilusti kappi ära panna, siis haaravad need lood kaasa küll ja hakkavad looma mingit iseoma sisemist loogikat, mis mõistagi annab arvata, et järge on tulekul, ja mitte üks.

Ida Tufte Michelsen, «Alma Freng ja päikesepüüdjad».
Ida Tufte Michelsen, «Alma Freng ja päikesepüüdjad». Foto: Raamat

Vahest pole autorid nois avaraamatutes veel päriselt välja kujunenud ning kui siit vähegi seda masti arengut loota on, nagu Potteri seitsme raamatu juures juhtus, siis sel juhul ootan minagi vana muinasjutusõbrana teatava huviga edasi. Lapsukestest rääkimata, nemad peavad saama regulaarse doosi tervislikku kirjandussõltuvust süvendavat teksti. Loetagu mõnuga!

Tagasi üles