Suvelugemise soovitused: kuhjaga põnevust, armastust ja ajalugu
1. juuli 2022, 12:08
/nginx/o/2022/07/04/14671889t1h8f52.jpg)
Kohale on jõudnud suviselt rammestav leitsak ning ühes sellega viimane aeg suvelugemise rõõmudesse sukelduda.
Suviste lugemistrendidega aitavad kaasas käia Postimehe kirjastuse projektijuhid Kristel Palk ja Merit Kask, kes on kokku pannud soovitused raamatutest, mille järele võiks sel suvel raamatukaupluses sirutuda iga lugeja käsi.
Claire Douglas «Paar majast nr 9»
(soovitab Kristel)
Kuratlikult kavalalt ülesehitatud süžee ja kuklakarvu kergitavad pöörded teevad raamatust «Paar majast nr 9» ühe viimaste aastakümnete parima krimiromaani, mis sobib täiuslikult sumedasse ja sumisevasse suveöösse kõhedust tekitama. Aga see ei ole lihtsalt üks järjekordne kriminull, vaid päriselt hea kirjandus. Liigutavalt üldinimliku loo mitmetahulised tegelased saavad lugejale omaks ja poevad sügavale südamesse, kus neist jäänud mälestus võib veel kuude ja aastate möödudes kibemagusalt liigutada.
Hillary Rodham Clinton, Louise Penny «Hirmu paine all»
(soovitab Merit)
Louise Penny ja Hillary Rodham Clinton on ühendanud selles rahvusvahelisi suhteid puudutavas poliitpõnevikus oma supervõimed. Kui Penny on esmaklassiline jutuvestja, kes hoiab lugejat meisterlikult oma konksu otsas lõpulehekülgedeni välja, siis Clintonil on lauale panna selline (välis)poliitika kogemus, mida eemalseisjatel raske ettegi kujutada. Nii on „Hirmu paine“ all täiuslik raamat head meelelahutust hindavale lugemishundile, kes ei taha komistada järjekordse stamplahenduste kullafondi otsa, vaid otsib mõnusat põnevusnaudingut ja ehedat närvikõdi.
Mario Pulver «Lokomotiiv»
(soovitab Merit)
Mu esimene kokkupuude «Lokomotiiviga» leidis aset leitsakulisel jaanireedel möödunud aastal, kui kirjanike liidu romaanivõistluse žürii kuulutas välja 2021. aasta võidutööd. Äramärkimise pälvis ka Mario Pulveri debüütromaan, mille tegevusest suur osa toimub samuti keset suurt suve. Ent suvisest muretusest on siin asi kaugel. Pigem suunab Mario oma pilgu sinna, kus võtavad kuju sügavad varjud.
Romaani põhiteemaks on ei rohkem ega vähem kui tabusid puudutav arutlus surmast ja selle juhuslikkusest. Juba teemavalik ise on kui kõnd üle Emajõe kaarsilla – hirmule otse silma vaatav, läbikukkumist trotsiv – ning seda sama kartmatut katsetavat vaimu on tajuda ka romaani ülesehituses. Elu ja surma, eri aegu ja ruume ühendavaks motiiviks saab Tartust läbikulgev raudtee, mille liipreid mööda edasi liikudes viib autor meid ühest punktist teise, ühest elusaatusest järgmisesse, kaotamata silmist sihtpunkti, kuhu kõik haruteed lõpuks välja peavad jõudma.
Eia Uus «Kirjad Buenos Airesest»
(soovitab Merit)
Need kaugel Argentinas kirja pandud isiklikus toonis kirjad viivad meid linna, kus poeesia võib jalust rabada igal võimalikul ja võimatul moel, olgu selleks siis koidikukueelne kohvilõhn, bussikõlaritest kostuv latiinodisko või elatanud mehe nõtked tangosammud. Millisel kujul see ennast ka ei ilmutaks, käib nende märkamistega käsikäes igatsus. Tunne, mis raamistab tervet seda lummavat ja väga kauni kujundusega vormistatud raamaturännakut: igatsus elada, elus olla, elu sisse hingata, elu välja hingata.
Kristin Kongi «Kuningas Toti ja Dorpati tulelinn»
(soovitab Kristel)
Mõnikord võib tunduda, et need kõikse tähtsamad mõtted on üksnes suurte inimeste paksudesse raamatutesse peidetud. «Kuningas Toti ja Dorpati tulelinn» on lasteraamat, mis selle müüdi murrab. Raamatus seiklevad uudishimust pakatavad ja ütlemata vaprad poisiklutid nii tänapäeva kui mineviku Tartus, astudes vastu endast palju suuremale ja esiti võitmatuna näivale vaenlasele. Lahti rullub tõeliselt ajatu lugu eneseusu, sõpruse ja headuse jõust, mis õpetab olulisi elutõdesid igas vanuses lugejaile.