Sinijärv arvustab: soopõhine lahterdamine on kaunis tobe tegevus, aga...
/nginx/o/2022/05/05/14528898t1h3183.png)
1. juuli 2022, 15:01
:format(webp)/nginx/o/2022/07/01/14664050t1h0bdc.jpg)
Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugeda Triin Talki debüütromaani «Auhind õigesti elatud elu eest».
/nginx/o/2022/07/01/14664022t1h3d80.jpg)
Autor on võtnud viiel erineval moel tõestada, et inimene oskab olla rahulolematu sõltumata sellest, mäherdused kaardid elukene kätte mängib. Ja tõestabki – lugeja jaoks nauditavalt, peategelas(t)e jaoks mõistagi kannatusrohkelt.
Ühe ja sama noore elu läbimängimine eri variantides on naksakas mõte. Kui esimest elu lugedes hakkas küll juba üpriski lülima, et no ei ole, et no ei saa ikka nii mõttetu inimene ka olla, siis mida variant/peatükk edasi, seda etemini asjalood loodi loksusid ja kokkuvõttes tuli tulemus üllatavalt terviklik. Purakas ei jäänud sisse, nagu spordisulesepad ütleksid.
Soopõhine lahterdamine on kaunis tobe tegevus, aga eks ta ikka natuke rohkem naisinimeste raamat on. Meesinimene ei saa ilmselt mõnelegi asjale lihtsalt pihta. Samas terane huumor on üldarusaadav ja sissevaated mitte just igapäevastesse eluvaldadesse võiks mõni mees vägagi läbi lugeda.
Kirjutatud on tekst hästi, ega autor süüdi ole, et elu ja inimesed mõttekamad olla võiksid. Kui asju välja ei mõtle, vaid rakendad toda, mustand oligi, realismi, siis tulebki arvestada, et vahepeal on igav. Elu on sihuke – karm, aga ebaõiglane. Leitagu leevendust headest raamatutest.