Ilmus uus põnev suveraamat lastele, kes nutiseadmetest puhkust otsivad
5. juuli 2022, 09:12
/nginx/o/2022/07/05/14673891t1h3879.jpg)
Veel enne jaanipäeva ilmus uus lasteraamat «Krahvinna kadunud sõrmus», mille autor on Helen Käit ja illustraator Sirly Oder. Raamatu tegevus toimub laste koolivaheajal, mistõttu sobib see suurepäraselt suviseks lugemiseks.
Vanas lagunevas mõisahoones mängides saavad kolm sõbrannat – Nelli, Mirt ja Saara – ühel päeval ootamatu külalise. Krahvinna Eleonora von Mecklenburg suri tegelikult juba tükk aega tagasi, aga lahenduseta jäänud sõrmuse kadumise lugu ei anna rahu, mistõttu on ta kummitusena mõisa tagasi pöördunud, et paluda otsimisel tüdrukute abi.
Kild killu haaval, otsides järjest uusi vihjeid, asuvad krahvinna ja kolm sõbrannat pea sada aastat tagasi kadunud sõrmust otsima. Teekond ei ole lihtne ning lisaks füüsilisele katsumusele paneb see proovile ka tüdrukute omavahelise sõpruse. Soov head teha ning aidata on aga lõpuks need omadused, mis tüdrukud sellel raske teekonnal sihile viivad.
/nginx/o/2022/07/05/14673892t1h1bb9.jpg)
Autor Helen Käit on sündinud 28. oktoobril 1974 Tallinnas. Tema esimene (laste)raamat ilmus alles 2013. aastal, milleks oli seikluslik «Janne ja Joosep. Lohe needus», mille põhjal tõi Eesti Draamateater 2018. aastal lavale lastelavastuse «Lohe needus».
Illustraator Sirly Oderil on moodne disainilik, samas individuaalne käekiri ning omapärane minimalistlik värvikasutus. Selle raamatu paar illustratsiooni on inspireeritud Palmse mõisast ja mõisa eksterjöör on lagunenud Malla mõisast. Mõlemad mõisad asuvad Lääne-Virumaal, kust on ka autor pärit, Viru-Nigulast.
Loe raamatust väikest lõiku!
***
«Mis imelik pilt! Ma ei mäleta küll, et mul oleks selline pilt olnud. See peab olema siia hiljem pandud, ainult et peale seda, kui ma Saksamaale kolisin, jäi mõis tühjaks.»
Hetkega olid kõik ärevusest pinevil ja kummardusid lähemale.
«Mis asi see siin on?» hüüatas Nelli äkki.
See ei torganud eriti silma, aga kui hoolega vaadata, oli täiesti selgelt aru saada, et tiigi kaldale vana suure tamme juurde oli maalitud must rist.
Saara vaatas krahvinna poole.
«Mida see võib tähendada? Kas sinna on keegi maetud?»
Krahvinna raputas pead.
«Minu teada mitte.»
«Vaadake!» hüüatas järgmisel hetkel Mirt. «Siia on midagi kirjutatud.»
Oli tõesti. Esialgu polnud nad seda märganud, sest tekst oli väga osavalt tammelehtede vahele peidetud. Aga kui lähemalt uurida, võis eristada kahte sõna. Need olid «OTSI SIIT».