P, 29.01.2023

EKI LUGEMISSOOVITUS ⟩ Luule, mis kõlab suvega kokku

Raamatuportaal
Luule, mis kõlab suvega kokku
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Debora Vaarandi 1975. aastal.
Debora Vaarandi 1975. aastal. Foto: Oskar Vihandi/Fotis/Rahvusarhiiv

2022 on raamatukogude aasta ning läbi aasta toimuvad lugemistalgud. Ka Eesti Keele Instituut on agar talguline ja jagab lugemissoovitusi. Seekordse hinge paitava raamatusoovituse annab EKI arhiivispetsialist-nooremteadur Liis Ermus.

Sinu suvises raamaturiiulis on kindlasti koht ühele heale luulekogule. Psühholoog Maria Teiverlaur (raamatu «Luuleteraapia» autor) on öelnud, et luule võib haiget hinge ravida paremini kui ravimid. Ka luuletaja Doris Kareva on kindel, et luules peitub raviv jõud. Kareva sõnul on raske öelda, mis täpselt luule puhul ravivalt mõjub, aga kindlasti on oluline roll nii rütmil kui ka häälikutel. Kaugest minevikust on teada, et sõnal on tugev mõju – seda kasutasid ravivahendina juba šamaanid.

Ilmselt oskab suurem osa eestlasi peast esitada vähemalt katkendeid Debora Vaarandi loomingust. «Ta keerutab, lennutab linalakkneidu…», «Seda paati pole tehtud linnuluust…». «Saaremaa valss» ja «Uus paat» on koos paljude teiste luuletustega kogumikus «See kauge hääl» minu raamaturiiulis juba umbes 20 aastat. Nii hea on vahel võtta ja lugeda. Ta on ühtemoodi kaunilt kirjutanud suvisest merest, sügisesest metsast, kevadistest lilledest, kaunist Eestimaast, jõulumälestustest ja Kara-Kumist, armastusest ja igatsusest.

Pärast lühikest lehitsemist leian alati mõne värsi, mis kõlab kokku hingeseisundi, ilma või aastaajaga. Vahel loen vaid ühe, vahel võin end tundideks unustada.

Märksõnad
Tagasi üles