Esitlusele tuleb Vladimir Proppi raamat «Imemuinasjutu ajaloolised juured»

Vladimir Propp. Foto: Wikimedia Commons

Tartu kultuuriklubis Salong esitletakse 4. augustil kell 17 Vladimir Proppi raamatu «Imemuinasjutu ajaloolised juured». Raamatu, Valdimir Proppi ning ta ajastu üle arutlevad Jüri Allik, Peeter Torop ja Ülo Valk, vestlust juhib Madis Arukask.

Imemuinasjutt algab mingi õnnetuse või kahju tekitamisega või millegi omandamise sooviga ning jätkub kangelase lahkumisega kodust ning kinkija kohtamisega, kes annab talle abilise või võluvahendi, kelle või mille abil otsitav asi leitakse. Seejärel toimub muinasjutus võitlus vastasega, tagaajamine, naasmine koju, raskete ülesannetega proovilepanek ja lõpuks abiellumine enda või oma äia riigis.

Vladimir Propp, «Imemuinasjutu ajaloolised juured». Foto: Raamat

Erinevate rahvaste imemuinasjuttude uurimine on näidanud, et need on omavahel lähisugulased. Kui uurida mõnd süžeed või motiivi, siis tuleb seda teha kogu kättesaadavat materjali hõlmates. Seda on Vladimir Propp (1895–1970) ka teinud ning leidnud, et paljud jutumotiivid peegeldavad kunagi ajaloolises möödanikus eksisteerinud institutsioone, riitusi ja elukorraldust.

«Imemuinasjutu ajaloolised juured» (1946) on võrdlev-ajalooline folkloristlik uurimus, mis põhineb autorile kõige kättesaadavamal ehk vene lähtematerjalil, kuid kus seda napib, on kasutatud võõramaist ainest. Nii oma kirjatöödest kui ka õppejõutöös vaieldamatult isikupärast Proppi tabas lammutav või mahavaikiv nõukogude kriitika, läänes nimetati teda aga marksistlike ideede jutlustajaks. Sellest hoolimata on tema teostest kujunenud tänase muinasjutu-uurimise üks tugisambaid. AER-i sarjas on ilmumas tema teinegi põhiteos, «Imemuinasjutu morfoloogia» (1928).

Teose on vene keelest tõlkinud, kommenteerinud ja järelsõna kirjutanud Madis Arukask, toimetanud Urmas Tõnisson. Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.