Kreet Rosin-Pindmaa õpetab, kuidas läbi uitnärvi stimuleerimise stressitaset alandada

Kreet Rosin-Pindmaa kirjutab oma raamatus «Elamise loomulik kergus», et terve inimkond on praegu läbimas ääretult keerulist perioodi, mis on tulvil teadmatust, uusi reegleid ja pingeid. Paljudes soodustab see tohutu stressi, hirmu ja ärevuse teket. Rosin-Pindmaa õpetab, kuidas läbi uitnärvi stimuleerimise alandada stressitaset.

Rosin-Pindmaa sõnab, et kuigi inimesed ei ole läbi terve inimajaloo saanud olla kindlad selles osas, mida homne päev täpselt toob, tundub praegune aeg olevat eriti ebakindel ja tulvil teadmatust. «Muutuste rohkus ning kiirus koos segadusttekitava informatsiooni ja teadmatusega on panustanud stressitaseme hüppelisse tõusu. Kui juba varemalt oli stress vastutav ligi kahe kolmandiku arstikülastuste eest, siis nüüd veelgi enam,» sõnab ta ja lisab, et stress kurnab meie energiasüsteemi ning soodustab masenduse ja ärevuse teket. Keerulistel aegadel soodustavad ka teadmatus ja regulatsioonide pidev muutumine teadmatusest tuleneva hirmu ilmnemist.

«See on üks kõige iidsemaid ja levinumaid hirme, mis hetkel avaldab oma mõju terves ühiskonnas ning kõikides eluvaldkondades. Selle tulemusel on paljud inimesed kaotanud oma lähedasi, sõpru, töö ning tavapärase sotsiaalse suhtlemise võimaluse. Sellel ja paljudel muudel tervisega seonduvatel põhjustel tasub igapäevaselt teadlikult alandada stressitaset ning suurendada oma muutustega kohanemisvõimet ja emotsionaalset immuunsust. Selle teostamiseks on hea meeles pidada üht vana tõde: «Miski pole püsiv ning kõik on muutumises». Üsna suure hulga inimeste puhul, kes minu poole pöörduvad erinevate teemadega, selgub, et nende baasturvatunne on kannatada saanud ning stressitase on igapäevaselt kõrge. Kuna nad ei tunne end turvaliselt, on nad pidevalt pinges ja valves. See tähendab närvisüsteemile tohutut koormust. Seetõttu teeme nendega seansi ajal erinevaid praktikaid just lähtuvalt turvatunde suurendamise ja stressitaseme alandamise vaatevinklist. Põhirõhk on sellistel tehnikatel, mis aitavad vabastada turvatunde kõikumise algpõhjuseid. Nende hulgas esikohal on koputusteraapia koos kõikide teiste lihtsate kuid tõhusate tehnikatega, mis aitavad toetada uitnärvi,» kirjutab Rosin-Pindmaa.

Terapeut selgitab, et kui inimese närvisüsteem on pidevalt stimuleeritud ning ei saa piisavalt aega puhkamiseks ja taastumiseks, tekib ühel hetkel läbipõlemistunne. See võib viia nii füüsilise, emotsionaalse, mentaalse kui ka energeetilise tasakaalutuseni, mis võib väljenduda nt valuna, põletikulise protsessina või mõne muu haigussümptomina. Kui inimene on pidevalt silmitsi stressiga, isegi kui tegu on n-ö positiivse stressiga, nt pereloomise või ettevõtte asutamise näol, ilma piisava puhkuseta, võib see ühel hetkel lõivu nõuda.

Stressitaseme reguleerimisel mängib Rosin-Pindmaa sõnul olulist rolli uitnärv, mis vahetpidamata vahendab ajule informatsiooni. «Väidetavalt üheksal juhul kümnest kuulab aju uitnärvi poolt edastatud sõnumit. Seetõttu tasub teadlikult hoolitseda oma uitnärvi eest. Kui uitnärv annab ajule teada, et olukord on turvaline ja kõik on hästi, võtab aju selle info vastu ning enamikul juhtudel on selle tulemuseks lõõgastumine, puhkamine ja normaalne seedimine,» lausub ta.

Stressitaseme alandamine läbi uitnärvi stimuleerimise

Uitnärv on üks tähtsamaid närve ajus, mis saadab signaali südamesse ja ajju. Uitnärv aitab tasakaalustada võitle-või-põgene reaktsiooni või tardumise seisundit ning toetab keha lõdvestumissuutlikkust. Uitnärv on üks kraniaalnärvidest, mis ühendab aju kehaga ning mängib olulist rolli selles, kuidas inimese keha ja aju toimivad. «Inimese meel suudab töödelda samaaegselt vaid ühte asja. Kui suunad oma tähelepanu hingamisrütmile, ei ole sa keskendunud stressiallikale. Vahel saab ärevust, st lahendamata hirme, tõhusalt ravida harjutuste või käeliste tehnikate abil, mis aitavad meid sümpaatilise närvisüsteemi või dorsaalse uitnärvi aktiivsuse seisundist välja ja sotsiaalse kaasatuse seisundisse tagasi. Mõnikord räägitakse seoses ärevusega viimasest tilgast, mis pani karika üle ajama. Kui ärevusega kimpus olev inimene teeb igapäevaselt uitnärvi toetavaid harjutusi, saab ta vähendada ärevuse esinemise sagedust ja intensiivsust,» sõnab Rosin-Pindmaa.

Ta lisab, et mõnel juhul on isegi võimalik ärevushoo taasilmnemist ära hoida. «Regulaarne harjutuse tegemine on nagu karikast üleliigse veehulga eemaldamine, tänu millele mahub sinna veel omajagu veetilkasid, ilma et anum üle ääre hakkaks ajama. Nagu juba eespool sai mainitud, ühe teooria kohaselt on meis kõigis olemas emotsioonide anum, mis suudab mahutada mingi hulga stressi, emotsioone ja pinget. Kõik on kena seni, kuni need sellesse anumasse ära mahuvad. Kui aga karikasse langeb viimane piisk, hakkab see üle ääre ajama – ühel inimesel avaldub see migreeni, teisel alaseljavalu, kolmandal ärevuse ja neljandal mõne muu sümptomina – vastavalt sellele, kus kellelgi nõrk koht on. Kui autonoomne närvisüsteem on «heas vormis», suudab see liikuda sobival ajal kergesti sümpaatilise ja parasümpaatilise närvisüsteemi, millest suure osa moodustab uitnärv, ning nende funktsioonide vahel. Hästi toimiv autonoomne närvisüsteem annab meile võimaluse ühel hetkel ohtlikule olukorrale kiiresti ja jõuliselt reageerida, seejärel lõõgastuda ja puhata, ehk isegi teha kiire uinaku ja ärgata mõne aja pärast värskena. Tasub endale teadvustada, et kuna kõik on pidevas muutumises, ei kesta ka sotsiaalse kaasatuse seisund igavesti. Seetõttu on hea teha uitnärvi ventraalse haru talitlust taastavaid harjutusi iga päev, vajadusel päeva jooksul lausa mitu korda. Neil harjutustel on akumuleeruv toime, st iga kord, kui taastad pärast võitle-või-põgene seisundi või tardumise reaktsiooni ilmnemist sotsiaalse kaasatuse seisundi, muutub sinu autonoomne närvisüsteem vastupidavamaks,» sõnab Rosin-Pindmaa.

Terapeudi sõnul pole olemas üht ja ainust uitnärvi toetamise tehnikat, mis sobiks kõikidele. Katsetada tuleks erinevaid tehnikaid ning tunnetada, milline sobib sulle kõige enam. Esimesena toob Rosin-Pindmaa välja sügava hingamise, kuna sügav ja aeglane kõhuhingamine on üks kõige tõhusamaid viise, kuidas saab stimuleerida uitnärvi funktsioneerimist panustaval moel. «See tähendab hingamist sügavale diafragmapiirkonda, nii et sisse hingates liigub sinu kõht veidi ettepoole ja roiete piirkond avardub, ning välja hingates liigub kõht lülisamba suunas. Püüa välja hingata pikemalt võrreldes sissehingamisega. Väljahingamine käivitab lõdvestumisreaktsiooni. Dr Riina Raudsiku sõnul on sügav hingamine oluline kehale vajaliku hapnikuhulga suurendamiseks ja läbi vahelihase kulgeva uitnärvi mehaaniliseks mõjutamiseks rahustamise eesmärgil. Harrasta igapäevaselt sügavat täishingamist, st hinga sügavalt alakõhupiirkonda. Vali mistahes sulle sobiv hingamise jälgimist sisaldav harjutus. Pikendatud väljahingamine rahustab meelt. Selleks sobib kenasti nt kolmnurkhingamine: sisse hingad neli sekundi vältel, välja viis sekundit, ning seejärel hoiad hinge kinni kuus sekundit. Samal ajal võid kujutluses «jalutada» mööda mittevõrdsete külgedega kolmnurga külgi. Kui sellise rütmiga hingamine on sinu jaoks juba mugavaks saanud, võid kas keskmise või kõigi kolme «kolmnurga haara» pikkust pikendada – aga ikka nii, et väljahingamine on sissehingamisest pikem. Kolmnurkhingamise asemel või sellele vahelduseks võid teha nt yin-yang-hingamist. Järgnevalt on toodud juhend selle tegemiseks,» selgitab ta.

TEHNIKA: Yin-yang-hingamine

Nagu nimigi ütleb, mõjutab Yin-yang-hingamine yin´i ja yang´i funktsioone. Lisaks sellele aitab see tasakaalustada keha paremat ja vasakut poolt ning närvisüsteemi. Parima tulemuse saab siis, kui see harjutus ühendada kõhuhingamisega.

«Hingamine peaks olema sujuv, tasane ja korrapärane. Oluline on jälgida seda, et väljahingamine kestaks sissehingamisest kauem – võimalusel lausa poole võrra. Vahelduvalt ninasõõrmete sulgemise-avamise hingamisel on tasakaalustav toime sinu närvisüsteemile. Tehes seda vähemalt 5 minutit, võib sellega kaasneda kortisoolitaseme alanemine, unekvaliteedi paranemine, keha lõdvestumine, mentaalse suutlikkuse paranemine, kopsude puhastumine ning paranenud meeleolu. Selle tehnika sooritamisel vajutad vaheldumisi mõlemal pool nina asuvatele jämesoole kanali lõpp-punktidele (Jämesool 20 Yingxiang ). Selle punkti mõjutamise abil on sul lihtsam lahti lasta kõigest, mis sulle enam ei panusta mistahes tasandil,» selgitab Rosin-Pindmaa.

Selle tehnika tegemiseks:

1. Leia endale mugav asend.

2. Vajuta vasak ninasõõre parema käe nimetu ja väikese sõrme abil kinni ning hinga läbi parema sõõrme sügavalt sisse, nii et sissehingatav hapnik jõuaks ka alakõhtu.

3. Jõudnud hingamise haripunkti, sulge pöidlaga parem sõõre ja samaaegselt lase vasak sõõre vabaks.

4. Hinga aeglaselt ja sujuvalt välja, tühjendades ka alakõhupiirkonna.

5. Väljahingamise lõppedes hinga läbi lahtise vasaku sõõrme sügavalt sisse.

6. Jõudnud hingamise haripunkti, sulge nimetu ja väikese sõrme abil uuesti vasak sõõre, ava parem sõõre ning hinga parema sõõrme kaudu aeglaselt välja.

7. Alusta kogu tsüklit otsast peale. Vaheta sõõrmeid pärast iga sissehingamist ning hinga täielikult välja. Toimi sel moel 2 kuni 5 minutit või vastavalt oma keha juhatusele. See, kuidas hingame, reguleerib omakorda uitnärvi tööd ehk hingamine on kiireim viis emotsionaalse tasakaalu muutmiseks.