Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab kõigil lugeda Ülar Allase juhendit «Eestimaa 50 parimat matkarada 2. Maakondade pärlid».
Abiks neile, kel probleem, mida järelejäänud suvega pihta hakata
Ülar Allase tunamineva aasta ilmunud matkaradade-raamatule on ärgas järg tulnud. Kel probleem, mida järelejäänud suvega pihta hakata, võib nüüd ühe mure lahendatuks lugeda. Seejärel asuda lugema raamatut ning siis omakorda matkama. Mida paremat üks suvi ikka pakkuda saab kui võimalust lugeda raamatuid ja tuiata metsikus looduses. Loodus omakorda võib suve teises pooles üllatada maitsvate seente ja marjadega. Mürgistega ka, aga nonde jaoks on teised raamatud.
Juba paljas lugemine kärab paraja matka eest, kes elavat loodust ikka kardab, võib piirduda piltide ja sõnadega. Olen üsna kindel, et nii mõnigi omast arust üpris kogenud looduseläbija leiab siit mõndagi uut ja avastamisväärset. Isegi minusugusel paadunud linnarotil tekkis tahtmine paart-kolmt paika lähemalt nuusutama minna. Ja me armsal paljukannatanud kodumaal on kõik ju käe-jala juures, ühtegi kohta jõudmine üle paari tunni ei võta, kui just sajaprotsendilist jalgsimatka ette ei võta.
Parasjagu põhjalik, aga jätab iseleidmisrõõmu. Samas kõik olulik on selgesti välja toodud ja kui eksimine eesmärgiks ei ole, siis ära eksida ei tohiks. Muidugi võib alati hüpata metsa tundmatus kohas, pimedas öös ja segase peaga, siis on lõbu ja lusti rohkem kui raamatusse kirja panna lubataks.
Kõige lõbusam on sellegipoolest päris ise ja omaalgatuslikult metsa ära eksida, siis saad säherduse matkaraja, mida keegi veel kirja pannud ei ole. Eestis on hea turvaline eksida, hiljemalt tunni pärast tuleb tsivilisatsioon vastu. Kui just nõiaring ega essütaja mängu ei astu… Noist koledamatest ja müstilisematest asjadest on juttu küll, lugegem julgesti. Ja matkakem.