KAKUMÄE 555 ⟩ «Külad vete serval»: põhjalik mälestuste kogumik läbi siiruviirulise kogukonna ajaloo
30. juuli 2022, 03:14
/nginx/o/2022/07/30/14728301t1h045c.png)
Kakumäe tähistas uhket 555. aastapäeva oma esmamainimisest. Piduliku päeva oluliseks sündmuseks oli Timo Panini kokku kogutud ja kirja pandud Kakumäe ning selle lähiümbruse ajalugu tutvustav mahukas raamat.
Timo Panin on ajaloohuviline ja mitmendat põlve põline Kakumäe elanik. Rääkides juba väikese poisina oma vanaemaga, kes töötas Kakumäel Kirovi kalurikolhoosis, hakkas tema huvi kodukoha ajaloo vastu järjest kasvama. Mälestustega kostitas heldelt ka naabrimees, kes kasvas üles sealsamas Kakumäe külje all Jõekülas. «Ja ega keegi ei olnudki meie kodukohast ja selle ümbrusest nii suurt ja põhjalikku teost veel kokku pannud.»
Ideepojuke kirjutada raamat hakkas idanema 2017. aastal, kui Eesti Vabaõhumuuseumis oli näitus «Kakumäe 550». Timo kogus põliselanikelt selle jaoks meenutusi ja alates sellest hakkas teda painama mõte, et need mälestused võiksid teistelegi huvi pakkuda.
5 aastat ja 500 fotot hiljem
«Mõtlesime toimetajaga, et ei hakka mikromaailma tegema, teeme kohe makroteose,» naerab Timo oma mahukat raamatut esitledes. «See raamatubeebi tuli täpselt ühe terve ja tubli poisslapse kaaluga, 3.5 kilo.»
Koguteosesse on mahutatud üle 500 foto, 400 lehekülge käsikirja ja 15 kaarti erinevatest ajastutest.
«Kuna fotodel on ajaloos väga suur tähtsus ja kaal, tegin selle raamatu albumi formaadis. Siin on üle 500 foto: mõned on väiksemad, kuid paljud on üle kahe lehe. Ja need fotod kõnelevad lugejaga. See ei ole niisama nutukas või jutukas, see on vaatamiseks ja imetlemiseks. Vaatad, mõtled ja järgmine päev jätkad.»
Aeg ei ole armuline
Panin muutub mõtlikuks, kui ütleb, et aeg ei ole mälestuste osas armuline. Ta julgustab kõiki inimesi koguma elusatelt vanakestelt nende mälestusi, et materjal oleks salves olemas. Et ei peaks tulevikus kiruma: «Oleks ma oma emalt küsida taibanud, tema teadis neid asju...»
Timo suureks sooviks oli, et raamatusse ei jõuaks ainult arhiivimaterjalid, mida küll ka on ja need on olulised, vaid ta tahtis sinna päris inimeste mälestusi ja elukogemusi. Mees kohtus raamatu jaoks enam kui 30 eaka kakumäelasega, kes rääkisid talle oma isiklikud lood. «Nüüd ei lähe need enam kaotsi.»
Ka fotod siin raamatus ei ole juhuslikud. «Valisime välja pildid, mis käivad lugudega kokku. Kirjas on kõik detailid mis ja kes on fotol ja võimalikult täpne daatum. Vältisime võimalikult palju pilte, kus inimesed on lihtsalt reas, mis võõrale vaatajale infot ei anna. Panime rohkem sündmuseid, tegevusi, loodusvaateid ja argipäevaelu.» Timo märgib heatujuliselt, et ajalootoimetaja kiitis kõik raamatusse läinud pildid heaks.
Kakumäe ajalugu on kihiline ja täis üllatusi
Raamatus on valusaid sõjamälestusi ja kaledat traagikat. Kalurielu ja looduse vingerpusse. Kas sa tead, kui palju Kakumäe rannajoon igal aastal liigub või mis on Kakumäe suurim saladus? Milliseid aardeid ja ootamatuid leide on meri randadesse uhtunud? Kus on Kakumäel haikala? Millist elu elati suvemõisates või kuidas käis salakaubaäri. Erinevad ajastud on stiilipuhtalt ja põnevalt kokku punutud, autori usub, et sellest teosest on midagi huvitavat avastada igaühel.
Südamlik ja detailne, humoorikate nupukestega, kuid faktitäpne ja puhas kirjatöö. Kuiva ja igavat teksti siit raamatust ei leia, see ei oleks autori moodigi. Nende tugevate kaante vahele on jõudnud suur ja põnev ajalugu.