Kreet Rosin-Pindmaa: vanad hingehaavad panevad meid sageli ülereageerima

Kreet Rosin-Pindmaa. Foto: Marianne Pindmaa

Terapeut, harfimängija ja sisemist tasakaalu suurendavate praktikate õpetaja Kreet Rosin-Pindmaa sulest on ilmunud raamat «Elamise loomulik kergus». Ta selgitab oma raamatus, millest sõltuvad meie tõlgendused ja tajud.

Rosin-Pindmaa sõnul on taju teadvustamata protsess, mille käigus võtame vastu sensoorset informatsiooni, mille põhjal konstrueerime oma isikliku reaalsuse. Pärast seda, kui aju on info vastu võtnud ja seda organiseerinud, tõlgendame seda viisil, mis on meie jaoks loogiline, ning püüame selle sobitada isiklikku «maailma tõlgendamise süsteemi» sobivasse lahtrisse.

Kreet Rosin-Pindmaa, «Elamise loomulik kergus». Foto: Raamat

«Tõlgendamine tähendab lihtsalt seda, et sa muudad tajutud ja organiseeritud info millekski, mida saad kategoriseerida. Tõlgendamine on protsess, mille kaudu mõistame ja mõtestame stiimuleid. Selle jaoks anname toimunule tähenduse – muidu ei sobitu see meie süsteemi. Stiimulite tõlgendamine on subjektiivne, mis tähendab, et erinevad inimesed võivad täpselt samade stiimulite ja sündmuste kohta teha erinevaid järeldusi. Meist igaühel on oma arusaam maailmast. Kõigil on isiklik reaalsus, mis sõltub tajudest ja tõlgendustest,» lausub ta.

Meie tajud ja tõlgendamised on mõjutatud mitmest erinevast tegurist:

• Lapsepõlvest ja minevikukogemustest.

• Eeldustest, ootustest ja eelarvamustest.

• Iseloomuomadustest ja haridustasemest.

• Minapildist, väärtustest, vajadustest.

• Uskumustesüsteemist.

• Kultuurilisest keskkonnast.

• Käesoleva olukorra kontekstist.

• Muudest isiklikest teguritest, sh energiatasemest, füüsilisest võimekusest.

Lisaks loetletud teguritele toob Rosin-Pindmaa ühe tegurina välja ka hingehaavad. Enamik hingehaavu tekib varases lapsepõlves sellistes olukordades, kus mõni meie vajadus jääb rahuldamata. Seni, kuni need haavad on tervendamata, vaatame ja tõlgendame maailma just nagu läbi mõranenud kristalli või pragunenud läätse, mis moonutab tegelikkust. Sealjuures kipume ülereageerima.

«Mõtiskle hetkeks tõsiasja üle, et me tõlgendame praktiliselt igal sammul. Näiteks, uue kolleegiga esmakordselt kohtudes hakkad sa kohe sisimas temast mingit pilti «maalima». Seda mõjutavad kindlasti ka tema soengu ja riietuse kooskõla ametikoha ja ettevõtte kuvandiga. Samuti tema näoilme ja esimeste sõnade toon, millega ta sinu poole pöördub. Kindel on see, et me kõik tegeleme pidevalt interpreteerimisega. Olen seda oma lastele selgitanud maast-madalast. Näiteks, kui keegi käitub agressiivsel moel, siis on üsna kindel, et sinuga ei ole sel midagi pistmist. See viitab hoopis tema sisemisele valule, mida ta on ehk juba pikka aega eneses kandnud ja mille vabastamist ei ole talle mitte keegi kunagi õpetanud. Ühesõnaga, läbi päeva minnes teadvusta endale emotsioonide kerkides, et ilmselt tegeled sa hetkel tõlgendamisega,» lausub Rosin-Pindmaa.