Tarvilik tekst, kui vähegi isu naaberriigi arusaamatusest aru saada

Catherine Belton. Foto: Adam Ihse/tt

Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab kõigil lugeda Catherine Beltoni raamatut «Putini inimesed. Kuidas KGB võttis tagasi Venemaa ja tungis siis edasi Läände».

Suurem osa on pealkirjas öeldud. Aga tasub masenduda ja rahulikult läbida kursus ühe korduvalt, et mitte öelda pidevalt iseenese poolt paljaks röövitud riigi järjekordsest laastamisest. Meenub heade sõprade kunagi ammu välja pakutud fiktiivne veebisait pealkirjaga iseendakäestkempsuspeksa.com. Enam täpsemalt ja kokkuvõtlikumalt oleks Venemaa olemust läbi aegade raske sõnastada. Catherine Belton sõnastab pikemalt ja põhjalikumalt.

Catherine Belton, «Putini inimesed». Foto: Raamat

Jah, mingil hetkel läheb see nimede ja tehingute ladumine tüütuks, kui väga suurt huvi ei ole. Samas enamasti on teabetihe ja tarvilik tekst, kui vähegi isu naaberriigi arusaamatusest aru saada. On fenomenaalne, kuidas ühest suurest jamast teise jama kaudu kolmandasse astutakse ning selle üle lausa uhkust tunda mõistetakse. Teisalt – ega nood viimased tuhat aastat – ja enne seda polnud noid nõnnanimetet venelasi isegi algsel kujul olemas – millekski paremaks palju lootust andnud.

Raamat kubiseb sündmustest, ülekannetest ja nimedest. Samas võiks teda lugeda ka teisiviisi ning püüda ära arvata tulevikku noist ülekannetest, sündmustest ja nimedest, keda siin mainitud ei ole. Usutavasti ja loodetavasti tegelevad sellega asjaomased ametkonnad.

Kõik ei pea kõike teadma, ega tohikski. Kõik võiksid üht-teist teada – ja üht-teist siin on. Ei maksaks lugemata jätta. Putin kindlasti luges, kuigi salgab.