:format(webp)/nginx/o/2022/08/12/14753925t1h716f.jpg)
Kreet Rosin-Pindmaa kirjutab oma raamatus «Elamise loomulik kergus», et terve inimkond on praegu läbimas ääretult keerulist perioodi, mis on tulvil teadmatust, uusi reegleid ja pingeid. Paljudes soodustab see tohutu stressi, hirmu ja ärevuse teket. Selles osas võib palju kasu olla hirmu- ja stressitaseme teadlikust vähendamisest koputusteraapia ning hiina meditsiini tarkuseterade abil – et oleks lihtsam kogeda suuremat sisemist rahu, elurõõmu ja elamise loomulikku kergust.
/nginx/o/2022/08/12/14753915t1h4f69.jpg)
Siit leiad 10 kasulikku mõttetera Kreet Rosin-Pindmaa raamatust:
1. Nagu kõik muud emotsioonid, on ka viha loomulik osa inimeseks olemisest. Kui keegi väidab, et temas pole viha raasugi, siis ta ilmselt valetab iseendale või lihtsalt pole ta veel piisavalt oma sisemaailmaga tutvunud.
2. Seoses kadedustundega on hea endale teadvustada, et see, kes on sinu peale kade ja seetõttu justnagu sind vihkab, tegelikult ei vihka mitte sind, vaid hoopis iseennast. Põhjus, miks ta pealtnäha sind vihkab, seisneb selles, et sina sümboliseerid tema jaoks seda, kes ta ise sooviks olla, kuid kelleks ta enda arvates ei suuda saada. Selle all on tavaliselt iseenda ebapiisav väärtustamine.
3. Enamik hingehaavu tekib varases lapsepõlves sellistes olukordades, kus mõni meie vajadus jääb rahuldamata. Seni, kuni need haavad on tervendamata, vaatame ja tõlgendame maailma just nagu läbi mõranenud kristalli või pragunenud läätse, mis moonutab tegelikkust. Sealjuures kipume ülereageerima.
4. Kui keegi käitub agressiivsel moel, siis on üsna kindel, et sinuga ei ole sel midagi pistmist. See viitab hoopis tema sisemisele valule, mida ta on ehk juba pikka aega eneses kandnud ja mille vabastamist ei ole talle mitte keegi kunagi õpetanud.
5. Uskumused kujundavad seda, kuidas inimesed oma emotsioone tajuvad, tõlgendavad ja väljendavad. Näiteks, kui inimene usub, et kadedustunne on halb, siis võib see inimene lisaks kadedustundele tunda ka häbi ja piinlikkust.
6. Tervist kahjustaval moel võib mõjuda ka allasurutud positiivne emotsioon. Näiteks, kui surud eneses alla rõõmu- ja armastusetunnet, siis loob see energia liikumises tasakaalutust.
7. Süda on koduks teadvusele ja tunnetele ning reageerib emotsionaalsele pingele. Kõik kahjustavad emotsioonid, mis on kas liiga tugevad või liiga nõrgad või kestavad liiga pikalt, kahjustavad ka südant. «Ühe teooria kohaselt suudab emotsioone «tunda» üksnes süda. Loomulikult mõjutavad emotsioonid ka teisi organeid, kuid ainult südamel on võime neid tunda. Nt mõjutab viha maksa, kuid maks ei suuda seda tunda, küll aga suudab seda süda. Või kui inimene on mingil põhjusel kurb, siis see mõjutab kopsu, kuid kops ei suuda seda tunda, aga süda suudab,» kirjutab Rosin-Pindmaa.
8. Kui inimese närvisüsteem on pidevalt stimuleeritud ning ei saa piisavalt aega puhkamiseks ja taastumiseks, tekib ühel hetkel läbipõlemistunne. See võib viia nii füüsilise, emotsionaalse, mentaalse kui ka energeetilise tasakaalutuseni, mis võib väljenduda nt valuna, põletikulise protsessina või mõne muu haigussümptomina.
9. Ühe teooria kohaselt on meis kõigis olemas emotsioonide anum, mis suudab mahutada mingi hulga stressi, emotsioone ja pinget. Kõik on kena seni, kuni need sellesse anumasse ära mahuvad. Kui aga karikasse langeb viimane piisk, hakkab see üle ääre ajama – ühel inimesel avaldub see migreeni, teisel alaseljavalu, kolmandal ärevuse ja neljandal mõne muu sümptomina – vastavalt sellele, kus kellelgi nõrk koht on.
10. Meie tunded ja emotsioonid annavad meile märku sellest, mis toimub meie mõtete tasandil. Need on just nagu tagasisidemehhanismiks selles osas, millist rada me hetkel käime – kas oleme endale panustaval rajal või sellest kõrvale kaldunud. Emotsioonid ja tunded on nagu postiljonid, kes (nagu meie uskumused ja haigussümptomid) toovad meile sõnumi selle kohta, millele meil tasub hetkel tähelepanu pöörata.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)