Enamik kooselu püsivust käsitlevaid uuringuid viitavad, et abielu püsimise võtmeteguritest on esikohal tugevad moraalsed ja religioossed tõekspidamised, neile järgneb majanduslik sõltuvus teineteisest, teineteisega arvestamine ja teineteise tunnustamine, laste olemasolu, põlvkondade vaheline positiivne sidusus ja alternatiivsete suhete võimaluste vähesus (väike kogukond – kõik tunnevad kõiki).
Uurimused on näidanud ka seda, et suhet aitab (õnnelikuna) hoida ka konfliktide lahendamise oskus. On selgunud fakt, et ainult 1/3 kõigist probleeme tekitavatest vastuoludest on lõplikult lahendatavad. Seega on väga tähtis oskus leida kompromisse nii, et ükskord jääb õigus ühele ja teinekord teisele. 2/3 konfliktsetes olukordades tülitsevad partnerid situatsioonide pärast, mille taga on fundamentaalsed erinevused, nagu temperament, sugu, võimed, väärtushinnangud jne. Õpime ju iseennastki tundma kuni surmani, teisest rääkimata. Konfliktses olukorras on ülimalt tähtis, et negatiivse suhtes valitseks positiivse ülekaal. Kui suhte positiivne pool on sulle piisavalt oluline, tasub silm kinni pigistada partneri mõne erinevuse ees.
Toivo Niibergi «Ela ja küsi!» on justkui argipsühholoogia käsiraamat, kust leiab head nõu suhete, laste kasvatamise, tööelu, tervise, õnnelikult elamise ja väärikalt vananemise jaoks.