P, 4.12.2022

Terapeut selgitab: kui sa usud, et 13 ja reede toob ebaõnne, siis...

Raamatuportaal
Terapeut selgitab: kui sa usud, et 13 ja reede toob ebaõnne, siis...
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Foto: Shutterstock

Holistilise Teraapia Instituudi lõpetanud terapeut, harfimängija, muusikalooja ja sisemist tasakaalu suurendavate praktikate õpetaja Kreet Rosin-Pindmaa sulest on ilmunud raamat «Elamise loomulik kergus: häirivate emotsioonide mõju vähendamine koputusteraapia ja hiina meditsiini abil.»

Kreet Rosin-Pindmaa selgitab raamatus, et kuna me läbi päeva minnes tõlgendame teiste inimeste sõnu ja tegusid ning see mõjutab meie emotsioone, enesetunnet ja meeleolu, siis tasub teadlikult pöörata tähelepanu oma tõlgendustele. Samuti nendega seonduvatele uskumustele, mis mõjutavad seda, kuidas oma elus ettetulevaid kogemusi tõlgendame.

Terapeut Kreet Rosin-Pindmaa.
Terapeut Kreet Rosin-Pindmaa. Foto: Marianne Pindmaa

«Uskumusi peetakse üheks peamiseks emotsiooni määravaks teguriks. See, mida usud, soodustab ühe või teise emotsiooni ilmnemist. Erinevalt teadmistest, mis põhinevad faktidel, ei ole uskumused sageli seotud faktiliste tõendite olemasoluga ning me reeglina ei suuda nende paikapidavust selgelt kinnitada. Kirglikud uskumused on täis intensiivseid emotsioone ja seetõttu motiveerivad meid tegutsema uskumuse ajendil,» sõnab Rosin-Pindmaa ning lisab, et inimesed lähtuvad oma otsustes sellest, mida nad usuvad, kuigi uskumused võivad olla ekslikud või moonutatud.

Uskumused kujundavad seda, kuidas inimesed oma emotsioone tajuvad, tõlgendavad ja väljendavad. Näiteks, kui inimene usub, et kadedustunne on halb, siis võib see inimene lisaks kadedustundele tunda ka häbi ja piinlikkust. Oluline nüanss seoses uskumustega on see, et kõik uskumused on tõesed, st mida iganes me usume, kõik inimese osakesed (sh keharakud) usuvad seda ning hakkavad vastavalt sellele toimetama. «Veel kord, kõik uskumused on tõesed. Küsimus on selles, kas konkreetne uskumus sulle panustab või mitte. Iga uskumus kas toetab sinu immuunsüsteemi või nõrgestab seda. Iga uskumus kas aitab sul väljendada oma tõelist potentsiaali või takistab seda.

James Clear kirjutab oma raamatus «Atomic Habits», et me ei ole sündinud etteantud uskumustega. Ühe teooria kohaselt on iga meie uskumus õpitud ja tingitud kogemustest. Uskumuse teket soodustab emotsionaalse laengu olemasolu. Mida intensiivsem on kogemus emotsionaalselt, seda tõenäolisemalt formeerub sinu alateadvuses uskumus. See on osaks kaitsemehhanismist, mille eesmärgiks on hoida sind iga hinna eest elus. Kui sinu ellujäämise tagamiseks on vaja mingi uskumus salvestada, siis seda kaitsemehhanism ka teeb,» räägib ta.

Rosin-Pindmaa sõnul suur osa meie uskumustesüsteemi kuuluvast õpitakse või võetakse üle juba varases eas vanematelt ja teistelt autoriteetsetelt isikutelt, sh vanavanematelt ja õpetajatelt. Lastel on tugev eelsoodumus oma vanemaid uskuda ning teha seda ilma igasuguse filtrita. Täiskasvanud kalduvad uskuma jällegi autoriteete. «Märkimisväärne hulk uskumusi on välja kujunenud aastatuhandete vältel inimkultuuri ühe osana. Uskumused võimaldavad ajul keerulist teavet kiiresti hinnata ja kategoriseerida ning teha kiireid järeldusi. Uskumused on sageli seotud asjade põhjustega: kui «A-le» järgnes «B», siis võib eeldada, et «A» oli «B» põhjus. Selline maailma tõlgendamine hõlmab sageli punktide ühendamist ja lünkade täitmist, ekstrapoleerimist, st nähtuse ühe osa jälgimisel tehtud järelduste laiendamist nähtuse teisele osale. Samuti oletuste tegemist, mis põhineb puudulikul teabel ja sarnasusel varem tuvastatud mustritega. Sellise loogika alusel on sündinud mitmed uskumused,» selgitab terapeut.

Ta toob näitena välja musta kassiga seotud ebausu, mis kultuuriti varieerub. Näiteks Euroopa mandriosas usuti sajandeid, et mustad kassid toovad halba õnne ning seda eriti juhul, kui inimese ja kassi teed ristuvad. Inglismaal, Šotimaal ja Jaapanis jällegi usuti, et mustad kassid olevat õnnetoojad. «Kui sa usud, et musta kassiga kohtumine on halb enne, siis soodustab see musta kassi vaatevälja ilmumisel häirivate emotsioonide teket. Ja vastupidi. Sarnane lugu on number kolmeteistkümne ja reedega. Paljud peavad halvaendeliseks, kui kuu kolmeteistkümnes päev langeb reedele. Samas, ma tunnen tervet hulka inimesi (sh mina ise), kelle arvates on see suurepärane õnne ning õnnestumiste päev,» lausub Rosin-Pindmaa.

Mõnes mõttes võib Rosin-Pindmaa sõnul võrrelda salvestunud uskumusi arvutitarkvara programmidega, mis määravad selle, kuidas arvuti töötab. Analoogsel moel määravad inimese alateadvusesse salvestatud uskumused suurel määral selle, kuidas erinevates olukordades tegutseme. «Näiteks, kui sinu pikast tööpäevast väsinud isa ütles sulle õhtul matemaatika koduülesannete poolikuid lahendusi vaadates «sa ei saa mitte millegagi hakkama», on see näide ühest seemnest. Sinu teadlik meel on justnagu maapind, mis filtreerib teavet, et otsustada, mida aktsepteerida ja mida mitte. Uskumuste tekkimist mõjutab otseselt keskkond, milles laps üles kasvab. Keskkonna hulka kuuluvad ka inimesed, kellega laps peamiselt koos on. Kõikide igapäevaselt last ümbritsevate isikute uskumused saavad osaks tema uskumustesüsteemist. See tähendab, et suur hulk sinu uskumustest ei pruugi üldse sulle kuuluda. Kahjuks ei vähenda «sulle mittekuulumine» uskumuste mõju.

Uskumused on ühed kõige võimsamad tegurid, mis mõjutavad nii meie emotsioone kui ka käitumist. Kuid emotsioonide ja uskumuste vahel kehtib ka vastupidine seos. Emotsioonid mõjutavad uskumusi peamiselt kahel viisil: need võivad tekitada uusi uskumusi või muuta olemasolevaid. Lisaks sellele võivad need suurendada või vähendada tugevust, millega uskumus püsib. Emotsioonid võivad muuta uskumused vastupidavamaks ning takistada nende muutmist. Kuna meie uskumused asuvad tihtipeale alateadlikul tasandil ning me ei ole neid endale üldse teadvustanudki, võivad need juhtida meie valikuid rohkem, kui me üldse oskame aimata,» lõpetab ta jutu.

Märksõnad
Tagasi üles