/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/08/29/14795875t1he633.jpg)
Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugeda TJ Klune'i romaani «Maja taevasinise mere ääres».
Vaba ja puhast fantaasialugu on vaja, head lastekat on vaja, head suurtemuinakat on vaja, kirjanduses on kole palju asju (vabandust, iluspalju asju), mida on vaja. Kui oled elu jooksul liiga mitu liiga mitmesugust teksti läbi lugenud, siis on karmus ja kuivus ja küünilisus kerged tulema. Rääkimata irooniast, mis on ju üksiti ärgpükste esmane kaitsereaktsioon. Ja eks võta siis kätte ja püüa puhtal meelel paar selget sõna öelda raamatu kohta, mida nii lihtne oleks mõne skeptilise noolega põhja lasta. Või lõunasse.
/nginx/o/2022/04/21/14497053t1hfc4a.jpg)
Enamjaolt toob tõhusama tulemuse, kui põhjalikult lõunale viia. Lõunatasin mõtlikult TJ Klune' iga taevasinise mere ääres. lehitsesin ja lugesin. Kergitasin klaase, kus kerged joogid. Vaimusilm vaatas, vaimukõrv kuulatas. Jah. oli küll niisugune raamat, mida laps-mina omas laps-keskeas täpselt tahtnuks. «Kääbik» ilmus eesti keeles aastal 1977 ja see oli üks murdehetk. Minu jaoks on kirjandus enne ja pärast seda. Ja ma ei ole kindel, kas tänapäeval saab üldse olla raamatut, mis kellegi jaoks maailma murrab momentideks, epohhideks. Pigem loodan, et on teoseid, mis loovad seoseid ja aitavad elumürglist läbi sumiseda. Parimad kõnetavad nii noori kui suuri ja aitavad noid omavahel jutujärjele. Siin näen seesinase romaani head oskust ja võlu. Iga romaaniga on sama kolb sõltumata žanrist, et võib kokku keerata ükskõik mis olluse, ent kui ei veena, siis olgu või imeloom. Kui veenab, käib ka kaerahelbepuder, mida üldjuhul ju inimtoiduks arvata raske. Sel suvel võiks selle raamatu rõõmu ja mõtteainet ette võtta.
Väljamõeldiste maailmad edenevad ja arenevad ja paljud noist mõeldistest muutuvad me omailmade osaks. Kuidas, kas ja kui palju, ei ennustaks ma. Ent kui pean tegema ühe riiuli raamatutest, mille lugemine saab avitada meid sammukese teel lahedama, säravama, ilumeelsema ja inimlisema, sisuliselt armastavama ilmavaate suunas, siis «Maja taevasinise mere ääres» leiaks koha sel riiulil küll.
Keskpäraseid poolmuinasjutte jagub. Mu poeg ütleks omal skeptilisel keelel heal juhul «norm». Ma siis püüan soovitada neid, mis «jäävad normi positiivsele poolele». Raamatukogude aasta puhul soovitan igaühel oma raamaturiiulit loomingulisel pilgul kantseldada ning kodukohajärgsele raamatukogule häid nõuandeid terviseks viia!