LUGEMISSOOVITUS ⟩ Köitev kokkuvõte kõigest, mida me oma elust ja ilmaruumist teame
31. august 2022, 10:22
/nginx/o/2022/08/31/14798652t1h305d.jpg)
Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugeda Bill Brysoni raamatuid «Kõiksuse lühim lühiajalugu. Imeline raamat peaaegu kõigest» ning «Jalutuskäik metsas».
Kui autor on kirjutanud kas või ühe raamatu «peaaegu kõigest», siis küllap võibki väita, et ta on kirjutanud peaaegu kõigest. Bill Brysoni puhul võib seda väita veidi söakamalt, sest tema on tõesti teinud raamatuid hästi mitmesugustel teemadel. Märkimisväärne osa on eri kirjastuste poolt ka Eestis välja antud. Nii mõnigi leidub praegu juba pigem raamatukogus kui –poes. Siinsed kaks on ilmunud küll üsna äsja, ent kirjutet pea veerandsajandise vahega – «Jalutuskäik metsas» on üks Brysoni esimesi raamatuid ja «Kõiksuse lühim lühiajalugu» vististi värskeim.
«…lühiajalugu» on lühendet ja tihendet ja ohtrasti illustreeritud (kunstnikke antakse raamatukaanel üles lausa neli) variant Brysoni tõenäoliselt tuntuimast raamatust. See on tõepoolest köitev kokkuvõte kõigest, mida me oma elust ja ilmaruumist teame, aegade algusest kuni võimaliku tulevikuni välja. Suurest paugust ja aatomitest ilma ja elukateni, kaasa arvatud kõrvalkirjeldus sellest, kuidas üht või teist teada on saadud. Vähe on ajalooraamatuid, mis jätavad täiesti kõrvale keisrid ja sõjakäigud, poliitika ja religioonid ning keskendub olemuslikult olulisele. Ja olgugi pealtnäha lasteraamat (pildid ju), leidub siin ka uudislikku ja uskumatut ja läbilugemine ei käi sugugi veerand tunniga siuhti sirvides.
Looduses juhtunut on tihtigi päris raske uskuda, tunduvalt keerukam kui pühakirjades kirja pandut. Ju viimaseid sestap usutaksegi, et lihtsam kuidagi… Looduses võib püüda ka lihtsalt toime tulla ja sellega tegelebki «Jalutuskäik looduses». Raamat sellest, kuidas kaks keskealist semu otsustasid matkata Ameerika kuulsaimal matkarajal ja kuidas see neil välja kukkus. Lõbus ja õpetlik lugemine, natuke hirmus on ka. Seda võiksid lugeda kõik, kes tegelevad rahvusparkide ja riigimetsa ja muu säherdusega. Leiab, mille üle muheleda, ent on ka üht-teist kõrva taha panna. Üldiselt aga tekib tahtmine matkama minna. Olgu või pisut.