Raamat, mida lugenuna saab Soomes käia tunduvalt teadjama pilguga

Foto: Shutterstock

Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugeda Tõnis Arnoveri teost «Soomerootsluse hämarad piirid».

Tõnis Arnover, «Soomerootsluse hämarad piirid». Foto: Raamat

Tõnis Arnover on mõne aasta eest ilmunud raamatu «Rootsi hiilguses ja varjus» juurest jõudnud mõnes mõttes jätkulooni Soomest ja soomerootslastest. Ja tõesti – Soome ja soomlaste (aja)lugu on Rootsi ja rootslastega nii tahetihedasti seotud, et päris puhtas soomluse ajalugu vist hästi kirjutada ei saakski. Või tuleks see juustulaadne lugu, suurte aukudega. Samas on augud olemuslik osa juustust ning nagu Arnover tõestab, võib aukudele keskendudes enam-vähem kogu juustust ettekujutuse saada/anda.

Naabritest peaks alati rohkem teada ja seepärast tervitan enam-vähem iga raamatut, mis teadmislüngastikku täita võtab. Arnover kirjutab ladusalt ja arusaadavalt, olles siiski küllalt üksikasjaline. «Soomerootsluse hämarad piirid» on põnevusega loetav, kui mitte ka ilmtingimata päris ühe hooga. See kipub sageli olema no kõikehõlmavate ajalooraamatute häda, et ühe või paari õhtuga kõigi ajastute läbimine kisub kimamiseks. Vahepeal on hea väheke järele mõelda ja loetul kinnistuda lasta. Nõnda on tugevam tunne edasi lugeda. Teine asi, mis mind vahel häirib, on, et kangesti tahaks vanema ajaloo kohta rohkem lugeda ning need viimased kaks sajandit nii palju huvi ei pakugi. Siin pole midagi parata, vanemast ajaloost (eriti meiede kauges kandis) on vähe ülestähendusi ning viimasest kahest sajandist oluliselt rohkem, mälestusigi jagub veel. Ajalugu annab, mis ta annab ja võtkem tänuga vastu. Võtkem ka raamat, mida lugenuna saab Soomes käia tunduvalt teadjama pilguga. Taustateadmised muudavad asju, päriselt ka. Kas see alati hea on, selle üle võib muidugi vaielda.