LUGEMISSOOVITUS ⟩ Hea halb vulgaarfeministlik romaan, mida on tõesti huvitav lugeda

Raamatuportaal
Copy
Madame Tussaud kuju.
Madame Tussaud kuju. Foto: Shutterstock

Eesti keele instituut (EKI) jagab raamatukogude aasta puhul lugemissoovitusi. Alljärgneva raamatusoovituse annab EKI vanemleksikograaf Udo Uibo.

Madame Tussaud oli oma ajas erakordne inimene, tänapäeva karjäärinaise eelkäija. Tegutsedes ajalooliselt heitlikes oludes – Louis XVI aeg, Prantsuse revolutsioon, Napoleoni aeg –, läheb ta XIX sajandi algul vahakujude näitusega Inglismaale, murrab tolleaegse meeste maailma barjääridest üksipäini südilt läbi, saab kuulsaks ja teeb karjääri.

Dorit Willumsen, «Marie».
Dorit Willumsen, «Marie». Foto: Raamat

Madame Tussaud’ vahakujude muuseumis Londonis olin ma käinud. Küsimust, kes madame Tussaud üldse oli, millegipärast ei tekkinud. Tema eluloost sain aimu alles tänavu taani kirjaniku Dorrit Willumseni raamatu vahendusel. See on ilukirjandusteos, milles esitatud biograafia erineb mõnevõrra sellest, mis on ära toodud Rein Põdra järelsõnas, ja viimane erineb omakorda mõnevõrra sellest, mis on ära toodud Wikipedias. Oma versiooni on esitanud ka madame Tussaud ise, tema dikteeritud mälestused on internetis inglise keeles saadaval.

Hoiakult on Dorit Willumseni romaan «Marie» vulgaarfeministlik. Ühtki normaalset meeshinge siit ei leia, kõik mehed on sead, lurjused, kaabakad, petised, reeturid või äpud. Lugeda on sellegipoolest huvitav. See pole hea halb raamat selles mõttes, nagu seda määratles George Orwell – raamat, millel ilukirjanduslikud pretensioonid puuduvad, aga mis jääb loetavaks ka siis, kui tõsisem kirjandus on ununenud –, aga hea halb raamat on ta siiski.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles